Lõviosa Eesti SKP-st andis mullu Harjumaa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Restoran Tallinna vanalinnas
Restoran Tallinna vanalinnas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 28 miljardit eurot. Harjumaa moodustas sellest 18 miljardit eurot (üle 64 protsendi), millest omakorda 15 miljardit eurot tuli Tallinnast.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaalud Eesti SKP-s olid vastavalt 11 ja 6 protsenti. Väikseima osatähtsusega olid Hiiumaa ja Põlvamaa, kumbki moodustas Eesti SKP-st vähem kui protsendi.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul oli teenindussektori osa Eesti majandusest eelmisel aastal 72 protsenti. "Teeninduse osakaalu järgi hinnatakse sageli majanduse küpsust. Eestis on see püsivalt kasvanud ning nii kõrget teeninduse osakaalu ei ole meil varasemalt olnud," märkis Müürsepp.

SKP maakonniti Autor/allikas: Statistikaamet

Teenindussektori osakaal Harjumaal oli 80 protsenti ning Tartumaal 72 protsenti. Madalaim oli teeninduse osakaal Ida-Virumaal (41 protsenti) ja Lääne-Virumaal (42 protsenti).

Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2019. aastal Eesti majandusest veerandi ning vähenes võrreldes eelneva aastaga 2 protsenti võrra. See oli tingitud nii teeninduse osakaalu kasvust kui ka heast aastast põllumajanduses, mis suurendas märgatavalt oma osakaalu Eesti majanduses.

Tänu energeetikasektorile oli suurim tööstuse osakaal Ida-Virumaal (58 protsenti), selgelt eristus ka Lääne-Virumaa, kus tööstuse osakaal oli 47 protsenti. Väikseim oli sektori osakaal Harjumaal (20 protsenti), Põlvamaal (24 protsenti) ja Tartumaal (25 protsenti)

Kui Harjumaal ja Tartumaal oli see põhjustatud suurest teenindussektori osakaalust, siis Põlvamaal oli oluline tähtsus põllumajandusel.

Põllumajanduse osa majandusest oli 3 protsenti. Suurim osakaal oli sektoril Viljandi (18 protsenti) ja Jõgeva maakonnas (18 protsenti), väikseim Harju maakonnas (0,5 protsenti).

SKP elaniku kohta oli eelmisel aastal 21 186 eurot, mis on 1566 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas, kus see ületas Eesti keskmist 43 protsendi võrra. Järgnesid Tartu ja Saare maakond, kus see oli vastavalt 91 ja 67 protsenti Eesti keskmisest. Väikseim SKP elaniku kohta oli Põlva maakonnas, moodustades 39 protsenti Eesti keskmisest.

Aastast aastasse erinevused maakondade vahel vähenevad. Kõige kiiremini on viimase nelja aasta jooksul Eesti keskmisele lähenenud Hiiumaa, Järvamaa, Raplamaa ja Tartumaa. Ülejäänud Eesti Harjumaale lähenemist võib näha aga Harjumaa ja Eesti keskmise vahe vähenemises.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: