Riigikohus mõistis Karel Šmutovi Kõmmari tapmises õigeks

Foto: Priit Mürk/ERR

Riigikohus mõistis Karel Šmutovi õigeks muusik Raivo Rätte ehk Kõmmari tapmises, sest ta oli hädakaitseseisundis. Rätte ründas oma endist abikaasat ja süüdistatav üritas naist kaitsta, leidis riigikohus.

Šmutovit süüdistati selles, et 2018. aasta 18. juuli öösel sõitis ta Tallinnas Kivi tänaval autoga tahtlikult otsa Raivo Rättele, kes suri saadud vigastuste tagajärjel paar tundi hiljem haiglas.

Prokuratuur esitas Šmutovile süüdistuse tapmises ja Harju maakohus mõistis ta tänavu 18. mail süüdi hoopis provotseeritud tapmises, sest ta pani teo toime tugeva hingelise erutuse seisundis. Karistuseks määras maakohus Šmutovile kahe aasta ja viie kuu pikkuse vangistuse. Otsus jäi muutmata ka ringkonnakohtus.

Ringkonnakohtu lahendi vaidlustasid riigikohtus Šmutovi kaitsjad, kes taotlesid tema õigeksmõistmist. Nende väitel ei sõitnud süüdistatav kannatanule otsa tahtlikult.

Riigikohus nõustus maa- ja ringkonnakohtuga, et Rättele otsasõit polnud õnnetus, vaid toimus tahtlikult. Tõendatud on ka see, et Šmutov oli juhtunu ajal hingelise erutuse seisundis, mille kutsus esile kannatanu oma eelneva vägivaldse käitumisega.

Rätte saabus keset ööd Kivi tänava elumajja, mis kuulus talle ja tema endisele abikaasale. Seal peksis ta Šmutovit raudkangiga pähe ja kehasse, solvas ja ähvardas teda ning ajas alandaval moel autosse, seisab uurimismaterjalides.

Lisaks oli kannatanu käitunud provokatiivselt juba varem, saates solvavaid ja ähvardavaid sõnumeid. Šmutovi erilist emotsionaalset seisundit näitas kohtu hinnangul seegi, et ta ei suutnud hiljem mitmeid juhtunu üksikasju meenutada.

Tegemist oli hädakaitsega

Samas leidis riigikohus erinevalt maa- ja ringkonnakohtust, et Šmutov oli teo toimepanemise ajal hädakaitseseisundis ning ta tuleb seetõttu kuriteos õigeks mõista.

Maakohtu hinnangul polnud süüdistatav enam hädakaitseseisundis, sest rünne tema vastu oli lõppenud – kangiga peksmine toimus elumajas ja õues füüsilist vägivalda Šmutovi suhtes enam ei kasutatud. Ent riigikohus asus seisukohale, et sel pole asja lahendamisel ainumääravat tähtsust, kas rünne Šmutovi enda vastu oli juba lõppenud või mitte.

Maa- ja ringkonnakohus olid nimelt tuvastanud, et süüdistatav sõitis Rättele otsa ka sellepärast, et kannatanu oli tarvitanud eelnevalt vägivalda oma endise abikaasa suhtes. Šmutov nägi enne otsasõitu naist auto tagavaatepeeglist ja soovis teda Rätte eest kaitsta. Süüdistatava sõnul oli Rätte suurim viha suunatud just oma endise abikaasa vastu ja tema peamine mure oli naise turvalisuse tagamine.

Kriminaalkolleegium selgitas, et hädakaitse hõlmab mitte ainult iseenda kaitsmist, vaid ka hädaabi osutamist teistele inimestele, kes on sattunud kas vahetu või vahetult eelseisva õigusvastase ründe sihtmärgiks.

"Praegusel juhul oli tegemist jätkuva ründeolukorraga. Rätte oli rünnanud naist varemgi ja politsei oli alustatud selle kohta kriminaalmenetluse. Vaid loetud minutid enne traagilist lõppsündmust oli Rätte löönud elumajas endist abikaasat ka raudkangiga pähe," seisab kohtu teates. Seejärel põgenes naine naabri juurde ja helistas sealt politseisse, kuid naasis Šmutovi pärast muret tundes sündmuskohale. Tunnistajad kirjeldasid Rätte raugematut agressiivset käitumist, mis jätkus ka õues.

Riigikohus märkis, et nii Šmutovil kui ka Rätte endisel abikaasal oli eelnevate sündmuste valguses alust karta, et Rätte võib rünnakut jätkata. Naine ise kinnitas, et just seda peljates alustas ta uuesti sündmuskohalt põgenemist.

Auto oli sobilik kaitsevahend

Kriminaalkolleegium selgitas, et kui hädakaitse puhul on võimalik valida mitme kaitsevahendi hulgast, siis tuleb eelistada ründaja suhtes säästvaimat. Autoga otsasõit lõpetas Rätte ründe ja ühtegi ründajat vähem kahjustavat, kuid sama tõhusat alternatiivset vahendit polnud süüdistataval parajasti käepärast. Samuti tuli Šmutovil otsustada väga kiiresti ning kohtud tuvastasid, et ta polnud üle elatud vägivalla ja saadud šoki tõttu päris adekvaatses seisundis.

Riigikohtu hinnangul ei saa Šmutovi puhul rääkida ka hädakaitse piiride ületamisest. Rätte endise abikaasa ja ka süüdistatava enda vastu oli kasutatud massiivset füüsilist vägivalda. Olukorrast tingituna oli alust karta ründe jätkumist eelkõige just naisterahva suhtes.

Šmutovit kaitsesid kohtus Sirje Must ja Anu Vilt.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: