Finavia: meie geograafilist eelist ei suuda isegi koroona ära võtta
Tallinnast algavate otselendude vähenedes on Helsingi-Vantaast saanud peaaegu eestlaste kodulennujaam. Finavia juhatuse liige Petri Vuori ütles "Välisilmale", et Helsingi-Vantaa lennujaama geograafiline asukoht tagab lendude taastumise pärast koroonakriisi.
Helsingi-Vantaa lennujaamas on argisel keskpäeval väga vaikne, kuigi tavalisel ajal tõuseks sealt peatselt mitu kodumaistesse sihtpunktidesse, Ühendkuningriiki ning USA-sse suunduvat lendu.
Reisijate hulk on vähenenud koguni 90 protsenti ning Soome lennujaamu haldav riigiettevõte Finavia otsustas just koondata 110 inimest, koos tütarettevõtte Airpro koondamistega võib sule sappa saada pea 500 inimest.
Finavia müügi- ja lennuliinide juht Petri Vuori kinnitas, et otsust ei langetatud kergekäeliselt.
"Meil on praegu kokku 2000-3000 reisijat päevas. Tavaline tase oleks praegusel aastaajal aga 60 000 reisijat. Lende on järel vaid viiendik," ütles Vuori.
Finavia omanik ehk riik on paigutanud ettevõttesse 350 miljonit eurot lisaraha, kuid ettevõte on võtnud ette ka ränga dieedi: 2023. aastaks peab olema kokku hoitud 200 miljonit eurot. Suletud on üks kahest suurest terminalist, kokkuhoidu otsitakse nii kütte- kui ka koristuskuludest.
Samas on koroonaaeg sundinud tegema ka uusi ning uuenduslikke investeeringuid. Näiteks mõeldi Helsingi-Vantaa turvakontrolliga seoses tükk aega, kuidas vähendada töötajate ja reisijate nakatumisohtu. Lõpuks võeti kasutusele ainulaadne desinfitseerimissüsteem led-ultraviolettvalguse (UVC) abil, millega reisijatele turvakontrollis isiklike esemete jaoks jagatavad kastid mõne sekundiga viirustest vabastatakse, seejuures kiiritusriski kartmata.
"UVC on selline desinfitseerimismeetod, mille puhul tuleb kaitsta eelkõige silmi. Meie kasutame kinnist süsteemi, mis on täiesti riskivaba," selgitas Helsingi-Vantaa lennujaama turvateenuste juht Joni Pekkanen.
Kui UVC on siiski rohkem oleviku vajadustest lähtuv rahapaigutus, siis Helsingi-Vantaa lennujaama teise terminali laiendus koroonaajal väljendab strateegilist tuleviku-usku.
"Me usume endiselt oma geograafilisse asukohta. Suurem osa Euroopast Aasiasse või sealt siia suunduvatest lennuliinidest kulgeb üle meie või Eesti õhuruumi. Seda eelist ei suuda isegi koroona meilt võtta," ütles Vuori.
Reisijate naasmist ning helgemat tulevikku oodates on Helsingi-Vantaa lennujaamas aga otsustatud koroonaviirusega toime tulla muu hulgas moel, mis juba iseenesest on kujunenud vaatamisväärsuseks - eriväljaõppega koroonakoerad on mõne reisija arvates nii nunnud, et nad tahaksid end nende abil testida lasta isegi siis, kui neil testimisõigust pole.
"Suuremal osal meie koertest on juba varasem haistmistöö kogemus. Nüüd õpetati neile selgeks koroonaviiruse lõhn. Seda on võimalik teha täpselt samade meetoditega nagu hallitus-, lutika- või narkokoera koolitamine," selgitas Wise Nose tegevjuht Susanna Paavilainen.
Kuid kuigi lennufirmade turvameetmed on vähendanud koroonaviirusega nakatunute hulga lennuliikluses pea miinimumini, oodatakse Finavias siiski pikisilmi koroonavaktsiini saabumist.
"Kui piisavalt inimesi on vaktsineeritud, julgetakse taas reisima hakata. Meie loodame, et suveks on reisijaid juba pool tavapärasest ning kahe-kolme aastaga taastub mullune olukord," rääkis Vuori.
Toimetaja: Merili Nael