Maa-amet alustab ettevalmistusi maamaksu tõstmiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1608031380000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Keskkonnaministeerium on saatnud kooskõlastamisringile maa korralise hindamise eelnõu, ministeerium soovib pärast ligi 20-aastast pausi alustada hindamisega 2022. aastal. Edaspidi toimuksid korralised hindamised iga nelja aasta tagant, maamaksu liiga kiire kasvu pidurdamiseks seatakse piirmäär.

Viimane maa korraline hindamine toimus Eestis 2001. aastal, maa väärtus on selle aja jooksul kasvanud aga keskmiselt seitse korda. Enne seda viidi maa hindamine läbi ka 1993. ja 1996. aastal.

Järgmise maa korralise hindamise korraldab maa-amet keskkonnaministri määruse eelnõu kohaselt 2022. aastal ning edaspidi hinnatakse maad iga nelja aasta tagant.

Erinevates kohtades on hind muutunud erinevas tempos, odavama maa omanikud maksavad rohkem maamaksu ja kallinenud maade omanikud mitte piisavalt.

Uus eelnõu toob ka teisi muudatusi. Kui varem pidid liitsihtotstarbega maal elavad koduomanikud tasuma maamaksu ärimaa sihtotstarbega osa eest, siis uue seaduse alusel vabastatakse ka nemad kodualuselt pinnalt maamaksu tasumisest. See muudatus puudutab näiteks neid, kelle korrusmaja esimesel korrusel asuvad äripinnad ja üleval eluruumid.

Ligi kümne tuhande kodualuse maa maksuvabastus jääb ka uues seaduses kehtima. Uus maamaks puudutab seega kinnistuid, mille suurus ületab tiheasustuses 1500 ruutmeetrit ja hajaasustuses kaks hektarit.

"Erinevates piirkondades on maa turuhind väga oluliselt muutunud. Näiteks Peetri külas Tallinna ligidal 30 korda, aga näiteks Türil kolm korda ainult ja seetõttu inimesed ei maksa enam seaduses ettenähtud põhimõttel ehk turupõhimõttel maamaksu, vaid maksavad 20-aastase taguse maahinna alusel ja sellepärast oli vaja hädasti hindamine läbi viia. Me võime ka öelda, et õiglasem maksustamine," ütles rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro "Aktuaalsele kaamerale".

Maamaksu aastasele kasvule kehtestatakse piirmäär

Maade hindamisega kaasnevaks peamiseks hirmuks on see, et vahepeal hindamata maa puhul kerkiks maamaks mõne krundi puhul mitmeid kordi.

Selle vastu näeb maa hindamise seaduse muudatuse eelnõu ette maksimummäära, mille järgi ei tohi maamaksusumma aastas kasvada üle 10 protsendi.

Maa maksustamishinnaga seotud kasutuslepingute tasumäärad ühtlustatakse nii, et aastatasu oleks kolm protsenti maa maksustamishinnast. Kuna maa maksustamishinnad tõusevad hindamise järel taas turutasemele, pole põhjendatud seniste kõrgete maamaksumäärade rakendamine.

Hindamist on plaanis korraldada nelja aasta tagant, sagedamini seda korraldada ei tasu end ära ning üksikute tehingute mõju hindamistulemusele oleks liiga suur. Kindlaksmääratud periood võimaldab ka korralisi hindamisi paremini planeerida.

Maamaksu tõus sunnib maaomanikke maale rakendust leidma

Tartu vallavanem Jarno Laur rääkis saates "Uudis+", et maade hindamine on peamiselt vajalik omaniku ja riigi ning monopolide vaheliste suhete reguleerimiseks, eratehinguid reguleerib turg. Maade hindamise alusel arvestatakse näiteks elektriliinide talumistasu.

"Need inimesed, kes on täna saanud väga pisikesi talumistasusid, nendel on lootus, et kui hindamine on adekvaatsem, muutuvad nende tasud adekvaatsemaks," märkis Laur.

Lauri sõnul on maamaksu tõus pigem positiivne, kuna selle eesmärk on regulatiivne: maks sunnib maaomanikke oma maad kasutama aktiivselt ja sihtotstarbeliselt.

Praegused hinnad ei ole tema sõnul kooskõlas reaalsusega. "See võimaldab hoida intensiivse kasutusega piirkondades maatükke söötis. Sellest tekivad väga paljud probleemid, inimesed on rahulolematud oma keskkonnaga – on kasutusest väljas maatükk keset arenevat piirkonda. See peaks ennekõike tegema olukorra, kus väga pika vaatega maade hoidmised muutuvad piisavalt kalliks ja sunnivad leida mõistlikumaid lahendusi ja kasutust maale," lisas Laur.

Laur juhtis tähelepanu, et maade hindamine ei puuduta vaid linnakinnisvara, kuhu saab ehitada, vaid ka põllumaid ja muud. "Asja mõte on, et kui maad kasutatakse selle sihtotstarbe järgi, siis sealt teenitav tulu peaks olema selline, et katab hõlpsalt ära maamaksu ja ei tohiks olla koormav. Koormavaks peaks ta muutuma siis, kui seda maad ei kasutata millekski ja ta ei teeni tulu."

 

Toimetaja: Barbara Oja, Toomas Pott, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: