Haigekassa nõuab korraga kaht hüvitist saanutelt valikuliselt raha tagasi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rein Laane
Rein Laane Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tuhanded inimesed said kevadel korraga haigushüvitist ja töötukassa palgatoetust. Haigekassa hinnangul saaks neilt haigushüvitise tagasi küsida ning menetlust alustati pisut rohkem kui saja juhtumi asjus. Sotsiaalministeerium aga ütleb, et pelgalt kahe hüvitise korraga saamine tagasinõudeks alust ei anna.

Märtsi lõpus, kui plaaniline ravi seiskus, saadeti Tallinnas tegutseva Sakala hambaravikliiniku töötajad koju. Ettevõtte käive langes sisuliselt nulli, aga appi tuli koroonakriisi leevendamiseks mõeldud töötasu hüvitis. 35 inimese aprilli- ja maikuise palga maksis osaliselt töötukassa.

Ent osa töötajaid oli aprillis haiged, helistasid perearstile ja nemad said mõne päeva eest ka haigushüvitist.

Juulis saatis haigekassa neile inimestele kirja ja palus haigushüvitise tagasi maksta. Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ütles, et niisuguseid inimesi, kes said korraga mõlemat toetust, oli tuhandeid.

"Lähtusime sellest, et on näiteks kaks inimest, kes tegid võrdselt tööd või siis kuu aega ei teinud tööd ja mõlemad said töötukassast hüvitise. Aga kui üks inimene oli lisaks sellele ka haiguslehel, siis see ei ole võib-olla päris õige käitumine. Need inimesed pole võrdses olukorras," selgitas Laane.

Lihtsustatult öeldes: tuhanded inimesed olid kodus, tööl ei käinud ja said osa ajast toetust nii töötukassalt kui haigekassalt. Rain Laane sõnul niimoodi olla ei tohiks.

Sakala hambaravikliiniku juhataja Hendrik Kiige aga haigekassa soovi ei mõista. Seda enam, et kevadel ei räägitud võimalikust tagasinõudeohust midagi.

"Selline käsitlus, nagu tänaseks on selgunud, et sama perioodi eest haigushüvitist ja töötasuhüvitist maksta ei saanud, see selgus on tekkinud hiljem," rääkis Kiige. "Seda informatsiooni ei avaldatud ka telefonivestluste käigus, kui me vastavate ametite infoliinidele helistasime ja küsisime, et kuidas me peame tegutsema ja mida me peame tegema."

Võiks arvata, et õige pea küsibki haigekassa raha tuhandetelt inimestelt, kuid tegelikult nii ei lähe. Rain Laane ütles, et iseenesest neil see õigus küll oleks, aga haldusmenetlus on pikk ja keeruline. Ta tõi näiteks punase tulega üle tee minemise.

"Kui me hakkaksime kõiki inimesi trahvima, kui nad punase tulega üle tee lähevad, siis meil ei jätkuks selle jaoks ressursi. Küll aga on teatud juhtumid, kus see on teisi inimesi väga riivav, siis seal me teeme need nõuded," selgitas Laane.

Tema sõnul valis haigekassa välja umbes 120 juhtumit. Neist poolte puhul on raha tagasi nõutud, poolte inimestega seotud asju alles menetletakse. Kokku püüab haigekassa tagasi saada umbes 75 000 eurot.

Laane ütles, et raha väärkasutamise avastamiseks kasutavad nad suuresti andmeanalüüsi ja otsivad mustreid, mida suuremas osas ettevõtetest ei kohta.

"Kui ettevõttes kõik inimesed võtsid haiguslehe, siis kas see on kahtlustäratav fakt või ei ole?" küsis Laane.

Sakala hambaravikliiniku juht Hendrik Kiige küsis hoopis, kuidas ja miks just tema ettevõte kahtlust äratas. Ta märkis, et mingit skeemitamist ei saanud isegi teoreetiliselt olla, sest haiguslehele jäid inimesed ammu enne seda, kui töötukassa tegi otsuse neile palgatoetust maksta. Kiige kinnitas, et tema meelest ei teinud kliiniku töötajad ka midagi valesti.

"Meile tundub niimoodi, et riik paneb oma haldussuutmatusega kaasnenud mure nüüd töötajate õlule, kuivõrd töötasu meetme raames ei antud tööandjale võimalust taotleda ainult osa kuu eest töötasu hüvitist," rääkis Kiige. "Oligi ainult võimalus taotleda terve kuu eest."

Sama kinnitas ka sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich. Tema selgitas, et kui minna väga peenelt juriidikasse, siis polegi haiguspäevade eest palgatoetust makstud.

"Tehniliselt on nii, et kui näiteks 7.-12. aprill inimene oli haiguslehel, siis tööandjal pole kohustust selle perioodi eest palka maksta ja seega ka töötukassa ei maksnud hüvitist juriidiliselt selle aja eest. Ta maksis 1.-6. aprill ja 13.-30. aprill. Aga summa oli ikka sama, mis kogu kuu eest makstes."

Ehrlichi sõnul tehti kevadel põhimõtteline otsus, et palgatoetust makstakse terve kuu eest sõltumata sellest, mitu päeva inimene kodus pidi olema. Õigemini, palgatoetust võis maksta ka siis, kui inimene tööl käis, aga tema tööandja hädas oli.

See aga tähendab, et inimesel ikkagi oli õigus saada haigushüvitist olenemata sellest, kas ta palgatoetust sai või ei saanud.

"Kui inimene ei teinud sel perioodil tööd ja kui ei esine teisi ravikindlustuse seaduses toodud aluseid, kui inimene tõepoolest oli haige, siis sellisel juhul ei saa pelgalt selle tõttu, et töötasu hüvitist inimesele maksti, ajutist töövõimetushüvitist tagasi küsida," kinnitas Ehrlich.

See aga ei tähenda, et kõik haigekassa nõuded tühised oleks ja eos luhta läheks. Nagu öeldud, otsib haigekassa mustreid, näiteks seda, kui suur osa ettevõtte töötajaid korraga haigeks jäi.

"See iseenesest ei tähenda veel, et tegemist oli seaduse rikkumisega, aga see viitab, et võib-olla oli midagi valesti," märkis Ehrlich. Muu hulgas võis mõnes ettevõttes juhtuda, et töötajad valetasid perearstile ja tegelikult nad haiged ei olnudki. Ent sellisel juhul saaks haigekassa raha tagasi küsida hoopis teistel alustel, mitte selle pärast, et inimene korraga kahte hüvitist sai.

Rain Laane ütles, et mõni inimene maksis haigushüvitise tagasi juba esimese kirja peale, mitmel juhul võtsid raha tagasimaksmise enda peale tööandjad.

"Osad ettevõtted ei vaielnud meiega mitte grammigi, vaid tasusid kohe kõik selle hüvitise ära, sest neil endal oli väga piinlik," sõnas Laane.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: