Pool hingamisteede haigusjuhtudest on põhjustatud koroonast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Narva haigla
Narva haigla Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Kui veel sügisel oli diagnoositud ägedate hingamisteede haiguste juhtudest üksnes käputäis koroona põhjustatud, siis nüüdseks on ligi pooled neist põhjustanud koroonaviirus. Siiski on märgata koroonaleviku kerget stabiliseerumist, teatas terviseamet.

Kui pikalt oli kõrgendatud nakatumiste hulk eeskätt Harjumaal ja Ida-Virumaal, siis nüüdseks on viiruse kõrge intensiivsusega levik juba pea kõikjal Eestis. Tõus on toimunud viimastel nädalatel nii Lõuna- kui ka Lääne-Eestis.

Siiski on põhjust rääkida viiruse leviku stabiliseerumisest.

"Näeme stabiliseerumise märke haigestumises. Iga nädal tuleb natuke vähem uusi haigusjuhte, kui lisandus eelmisel. Nädalane juurdekasv langeb ehk haigestumine liigub stabiliseerumise suunas," ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

"Viimaste nädalate nakatumise trend näitab õrna, kuid positiivset signaali. Nakatumise kasvu kiirus on pidurdunud," lisas ka sotsiaalminister Tanel Kiik.

Uued haigestumisjuhud on lisandunud peamiselt Harju-, Ida-Viru-, Tartu- ja Pärnumaale.

Laste- ja vanemaealiste nakatumisjuhud on stabiliseerunud ja pisut isegi languses. Möödunud nädalal lisandus enim nakatumisjuhte just tööealiste sekka.

Aktiivseid haigeid oli möödunud nädalal 5700, lähikontaktsetena oli jälgimisel 23 000 inimest. Ka see näitab stabiliseerumist ja kohatist langust.

Positiivsed lähikontaktsetest

Möödunud nädalal diagnoositud koroonapositiivsetest pooled olid juba lähikontaktsetena karantiinis, mis aitas pidurdada viiruse levikut. Veel ülemöödunud nädalal oli diagnoositutest vaid 13 protsenti lähikontaktsed.

Ligi 12 protsenti lähikontaktsetest andis positiivse testi kümnendal eneseisolatsionipäeval.

Ligi 40 protsenti möödunud nädala nakatunutest aga ei osanud öelda, kust nad nakkuse võisid saada, mis näitab ulatuslikku levikut: nakkust võib saada pea igalt poolt.

Nakatumistest üle veerandi tuli pereringist või töölt, huviringist, sõpradelt-naabritelt-trennikaaslastelt või kogudusest.

Välismaalt sisse toodud nakkusjuhtude osakaal on tugevalt langenud. Viimased viis nädalat on need vaid kaks protsenti kõigist nakatumistest moodustanud. Peamiselt on viirus sisse toodud Venemaalt, Rootsist ja Soomest.

Haiglakohti tehakse juurde

Et tulla toime kasvava koormusega, on plaan teha aastavahetuseks haiglakohti juurde. Praegu on koroonahaigete raviks kohandatud 540 tavalist ravivoodit, millest 61 protsenti ehk 324 on täidetud. Aastavahetuseks on plaan tõsta voodikohtade arvu 659-ni.

"Neid juurde luues väheneb selle võrra plaaniline ravi," toonitas Härma. "Mõned plaanilised operatsioonid lükatakse edasi, kui see pole möödapääsmatu."

Inimestega, keda see puudutab, võetakse ühendust ja selgitatakse põhjuseid.

Viimase kahe nädalaga on tervishoiutöötajatest nakatunud ligi sada inimest. Neist 60 protsenti on õed. Peamiselt on nakatumisi lisandunud Ida-Virumaal ja Harjumaal.

Möödunud nädalal suri 19 koroonadiagnoosi saanud inimest. Neil kõigil olid ka kaasuvad terviseprobleemid.

Koroonasuremus on tõusuteel kogu Euroopas, kuid liigsuremust Eestis ega Põhja-Euroopas täheldada ei ole. Küll aga on liigsuremust täheldada Lõuna-Euroopa näitajates.

1220 aitab pühade ajal

Terviseamet jätkab testimist täisvõimlsusel ka pühade ajal. Kui perearstikeskused on kinni, saab nõu ja vajadusel saatekirja testimisele perearstiliinilt 1220. Selle võimsust tõstetakse pühadeajaks.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: