Haiglas on kasvanud raugaealiste koroonapatsientide hulk ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lääne-Tallinna keskhaigla
Lääne-Tallinna keskhaigla Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Haiglaravi vajavate koroonadiagnoosiga patsientide vanus kasvab kõige kõrgemas otsas ehk lisandunud on raugaealisi haigeid. Et vanemaealiste seisund on raskem, kasvatab see ka keskmist haiglaravil olemise aega.

"On selgemast selgem, et kui me vaatame üldist haigestumust, siis vanemate inimeste hulk on pidevalt väikeses kasvus. Eriti hoolekandeasutuste klientide haigestumine teeb tähelepanelikuks," iseloomustab terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht dr Urmas Sule viimaste nädalate tendentsi, kus haiglaravile satub üha enam vanureid.

Viimase kahe nädala hospitaliseerimise statistika näitab, et 77 protsenti ravivajajatest on üle 60-aastased. Nädal tagasi oli neid 75 protsenti. Kuid kui siis oli neid arvuliselt kokku 249, siis nüüd 341.

Kui 60-90-aastaste osakaal võrreldes nädalatagusega märkimisväärselt kasvanud pole, siis lisandunud on just üle 90-aastaseid patsiente, kelle osakaal on juba kaheksa protsenti (36 inimest) haiglaravil olevatest koroonapatsientidest (möödunud nädalal kuus protsenti; 20 inimest).

Kasvanud ongi üldine haiglapatsientide hulk: nädal tagasi oli neid kahe nädala peale kokku 331, nüüd 446 ehk kolmandiku võrra rohkem.

Mida kõrgem on patsientide vanus, seda pikem on ka ravi kestus haiglas.

"Kõige pikema ravikestusega on Ida-Viru keskhaigla, kõik teised tulevad riburadapidi järele. Kus on intensiivravihaigeid rohkem, on keskmine ravi kestus kõige pikem," ütleb Sule, lisades, et mida enam on ravil vanureid, seda kõrgem on ka tõenäosus, et haiglasolek lõppeb surmaga.

Surm võtab vanureid

"Viimastel nädalatel kõik, kes on surnud, on olnud vanemaealised ja paljude kaasuvate haigustega," iseloomustab Sule.

Enamik, kes koroonaviirusega haiglas surevad, on üle 70-aastased ja paljude kaasuvate haigustega. Kevadel oli surijate keskmine vanus üle 80, nii et kui mõni nädal tagasi suri üks 65-aastane patsient, oli see üldfoonil väga noor.

Terviseamet vaatleb koroonapatsientide haiglaravi kestust üldravil ja intensiivravil eraldi. Ida-Virumaal viibivad haiged üldravipalatites praegu keskmiselt kümme päeva. Ülejäänud haiglates jääb see seitsme ja kümne päeva vahele.

"Ravi kestus sõltub haiguse raskusest," ütleb Sule.

Intensiivravi kestus on kõige pikem PERH-is, kus see on keskmiselt 15 päeva. Ent sageli on juba intensiivravile jõudnud inimene haiglas sees üle kuu või koguni mitu kuud. Kuna intensiivravis on vähem patsiente kui üldravis, on ka statistikat nende põhjal kehv teha.

Eesti peale kokku on praegu intensiivravil 28 inimest, neist juhitaval hingamisel 16. Enim on juhitaval hingamisel patsiente Tartu Ülikooli Kliinikumis (8) ja PERH-is (6). Üldravi saab praegu 324 koroonapatsienti.

Intensiivravi ja üldravi peale kokku näitab statistika haiglas viibimise keskmiseks kestuseks 13 päeva, kuid Sule ütleb, et see pole hea statistika, sest võtab arvesse ka näiteks koroonapositiivseid sünnitajaid, kes viibivadki haiglas vaid mõne päeva ja mitte koroona tõttu. Seega niisugused anomaaliad mõjutavad ka üldstatistikat.

Ravi pole muutunud

Urmas Sule ütleb, et koroonapatsientide üldravi ei ole kevadega võrreldes muutunud ning on sarnane muude viirushaigustega.

Haigetel ravitakse sümptomeid: kel on hingamisraskused, võib vajada lisahapnikku alates hapnikumaskist nn kunstkopsudeni välja. Mõnel võib olla vedelikupuudus, sel juhul tehakse infusiooni. Vajadusel antakse ka remdesiviiri, sest kuigi teaduslikke uuringuid selle kohta pole, siis Eesti haiglate praktika näitab, et see lühendab haiglaravi pikkust. Vajadusel lisandub ka toetav ravi, näiteks mõnel juhul on vaja ka antibiootikume vms.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: