Õpetajate preemiaraha sulas koroona-aastal ära ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vaatamata erakordselt keerulisele õppeaastale ei saa paljud õpetajad tänavu jõulupreemiat või saavad seda tunduvalt väiksemas mahus kui tavaliselt.
Vaatamata erakordselt keerulisele õppeaastale ei saa paljud õpetajad tänavu jõulupreemiat või saavad seda tunduvalt väiksemas mahus kui tavaliselt. Autor/allikas: ERR

Kuigi tänavune palgafond on Tallinna koolidel sama, mis mullu, ei suuda koolid sel aastal õpetajatele varasemate aastatega võrreldavas mahus jõulupreemiat maksta, sest koroona-aasta kulutused sõid selle suuremas jaos ära. Samas möönavad koolidirektorid, et õpetajad oleksid eeskätt tänavu väärt soliidsemat tulemustasu, lisaraha pole selleks aga võtta.

Kui tavaliselt saavad pealinna õpetajad aasta lõpus sõltuvalt koolist kuni ühe kuupalga ulatuses tulemustasu, siis tänavused jõulud tulevad teisiti. Pärast keerulist koroona-aastat, kui tuli korraldada kaugõpet, teha sellega seoses ületunde ja vajadusel asendada haigestunud kolleege, on tulemustasu võrreldes varasemate aastatega märksa kasinam, kui seda üldse jagub.

On koole, kus tänavu õpetajatele üldse preemiat ei maksta. Või makstakse vaid vähestele. Ja nemadki saavad vaid murdosa sellest, mis mullu või tunamullu.

Direktorid loetlevad põhjuseid: preemiafondi õgisid ära haigusrahad (õpetajad on koroona-aastal olnud rohkem haiged kui muidu või ka eneseisolatsioonis haiguslehel olnud), asendustasud haigete kolleegide töö tegemise eest ja muud erakorralised koroonakulud, mis sundisid eelarveridu ümber tõstma, mida vähegi ümber tõsta andis, et tagada personalile isikukaitsevahendid jm vajalik.

"Selle aasta jõulud tulevad teisiti ja see on esimene kord üle aastate, kus me nn jõulupreemiaid õpetajatele maksta ei saa," tunnistab Jakob Westholmi Gümnaasiumi direktor Rando Kuustik.

Westholm on varasematel aastatel tasunud jõulupreemiaid kõigile töötajatele kuni ühe kuupalga ulatuses, aga vähemalt 70-80 protsenti palgast.

"Ja see ongi võrreldes eelnevate aastatega teisiti, mis on kurb, sest inimeste tööpanus on ju ikkagi olemas ja COVID-19 olukorras on inimeste töömaht ka suurenenud. Loodame, et see on vaid ajutine tagasilöök," ütleb Kuustik.

Ta nimetab erinevaid põhjuseid, miks tänavu preemiat maksta ei õnnestugi: lisaks suurenenud asendustundide mahule, kus õpetajad pidid haigestunud kolleegide eest tööd tegema, kulus raha ka riiklikust kõrgemale klassijuhatajatasule, lisaõpetajate töölevõtmisele, asendusõpetajate palkamisele, linna ja riigi tunnustuse saanud õpetajate premeerimisele.

"Aga see on kõik läinud õpetajate töö märkamiseks ja tööpanuse tunnustamiseks, mis on lisakulu ja mida riik koolidele lisana ette ei näe," ütleb Kuustik. "Loomulikult teeb see mulle ja meie majandusinimestele tuska, et sel aastal, mis on niigi teisiti, tulevad ka jõulud teisiti, kuigi õpetajad on olnud tublid ja hakkama saanud keerulistes tingimustes. Aga lootus on, et ehk tuleb järgmine aasta teisiti ja need võimalused on meil taas olemas."

Kevadise eriolukorra ajal tehtud ületunnitööd kool õpetajatele tasustada ei saanud.

"Kuna minister ütles kevadel, et koolidele õpetajate ületundide eest juurde ei maksta ja koolid peavad vaatama, kuidas ise hakkama saavad, siis pole ka koolidel kusagilt seda raha juurde võtta. Võime olla leidlikud, aga tegelikkuses peaks selle küsimuse lahendama ministeerium, kes annaks seeläbi ka märku, et õpetajate tööd ka reaalselt väärtustatakse," leiab Kuustik.

Ta ütleb,et õpetajate koormuse küsimus on olnud aastaid riiklikult lahendamata, nii nagu ka õpetajate palgaküsimus.

"Kui õpetaja peaks justkui tegema iganädalaselt 35 tundi, aga reaalselt teeb 60-70 tundi ja ehk rohkemgi, et tagada õpetamise parimat kvaliteeti, siis seda panust pole koolidel kusagilt lisavahenditest tasustada ja peaks olema ikkagi riigi panus," arvab Kuustik.

Ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Salum tõdeb, et sellises mahus kui mullu, ta tänavu õpetajatele jõulupreemiat maksta ei suuda.

"Päris terve kuupalga ulatuses pole meil preemiad kunagi olnud, aga sel aastal õnnestus kindlasti vähem preemiat maksta kui eelmisel aastal," ütleb ta.

Ühest küljest nimetab ta põhjusena koroona-aasta mõjusid, teisalt aga ka enda kui koolijuhi otsuseid. Need on Salumile teised jõulud koolidirektorina ja ta otsustas preemiasüsteemi muuta.

"Tänavu 1. jaanuarist alates sai lisatasustatud tööülesandeid, mida varem pole lisatasustatud. Nii et terve aasta jooksul on tulemustasusid makstud natuke rohkem, mistõttu aastalõpu lisatasude vähenemine polnud nii suur uudis või prognoosimatu," ütleb Salum.

Samas kinnitab ta, et summa summarum lisatasud kogu aasta peale siiski vähenesid.

Koroona-aasta kulutustena nimetab ta isikukaitsevahendeid jm kulutusi, mille soetamiseks oli vaja mõningaid eelarveridu omavahel ümber tõsta.

"Palgafondi niimoodi kasutada ei saa, see on väga sihtotstarbeline, aga mõningate ridade vahel saab ümbertõstmisi teha küll. On ridu, mida saab liigutada ja on ridu, mida ei saa," ütleb Salum.

Ka koroona-aegsed asendustasud on üldist palgafondi potti vähendanud. Salum ütleb, et isegi kui õpetaja on eneseisolatsioonis ja annab videosilla vahendusel tundi lastele, kes on klassiruumis, peab klassis mõni lisaõpetaja tunnikorda valvama. See on aga kõik täiendav palgakulu.

Ta leiab, et õpetajad oleksid suuremaid preemiaid tänavu väärt küll, kuid ise ta seda teemat haridusametis tõstatanud ei ole. Küll aga on koolijuhid tõstnud ühistel koosolekutel haridusametiga teemaks koroonast tingitud kulude kompenseerimise.

Haridusamet: lisatasude regulatsioon muutunud ei ole

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula kinnitab, et regulatsioon lisatasude maksmiseks tänavu muutunud ei ole, see on samasugune, kui aasta, kaks jne tagasi. Ka ei ole palgafond tänavu vähenenud.

Kui mõnes koolis on õpetajatele väidetud, et haridusamet ei lubanud tänavu jõulupreemiat maksta, siis selle lükkab Pajula resoluutselt ümber.

"Haridusamet pole sentigi raha ära võtnud. Kui mõnes koolis preemiaid ei maksta, on see ikka juhtimisotsuse taga. Linn pole ka kätt ette pannud. Nii et kui mõni koolidirektor väidab, et linn ei luba preemiat maksta, on see lausvale," rõhutab Pajula. "Kõigil koolidel on lubatud ja linna vaatevinklist isegi täiesti põhjendatud, et makstakse seoses erilise olukorraga preemiat. Kõigil, kel on eelarvelised vahendid olemas, võivad maksta."

Ta soovitab koolides, kus preemiaraha pole jagunud, küsida õpetajatel direktorilt, kuhu raha kulus ja nimetab seda juhtimisotsuseks, kui raha mujale on kulutatud. Ta pakub, et mõnes koolis võivad ka õpetajate töötasud olla preemiaraha arvelt kõrgemad.

"Enamikul koolidel on preemiaraha olemas ja nad on preemiaid ka maksnud," väidab Pajula. "Ma ei ole otseselt analüüsi teinud, aga mõnel pool on preemiad kindlasti suuremad ja mõnel pool väiksemad kui eelmistel aastatel."

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: