"Insight" Kallaste internaadi sulgemise näitel: kelle mure on riskilapsed? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kallaste
Kallaste

Peipsiääre vald sulges möödunud aastal Kallastel n-ö raskete laste abistamiseks mõeldud internaadi, ning munitsipaalettevõte rajab internaadihoonesse nüüd hosteli, samuti tuleb sinna maniküürisalong. ETV+ saade "Insight" käis uurimas, kes ja miks internaati vajab ning püüdis ka vallalt selgust saada, miks õpilaskodu suleti.

Niinimetatud raskete noorukite kasvatamise ja toetamise süsteem ei ole lihtsalt sotsiaalabi - see on ka riigi sisejulgeoleku küsimus. Koolieas saab väike inimene oma esimesed hingehaavad, ja kui need jäävad õigel ajal ravimata, kasvab raskest lapsest õnnetu inimene.

Et lapsed läheksid pärast kooli õppima, mitte ei satuks politsei vaatevälja, on koolide juurde loodud internaate ja õpilaskodusid. Mitte kõik internaadid pole mõeldud rasketele noorukitele, ent venekeelne internaat, mis kuni eelmise aastani Kallastel tegutses, abistas just neid. Internaat töötas juba nõukogude ajal, seejärel pandi see kinni, ent avas 16 aasta eest jälle oma uksed.

"Nõukogude ajal oli internaat mõeldud ainult kaugemalt tulijatele," jutustas internaadi endine kasvataja Irina Volossova. "Meie otsustasime, et meie internaat on lastele, kes seda vajavad. Neile, kel on midagi halvasti."

See "halvasti" tähendas tavaliselt tüüpilist probleemset käitumist: umbes kümneaastaseks saamiseni kasvas peres tore laps, siis jõudis kätte raske iga. Laps hakkas koolist puuduma, ei kuulanud kedagi ega tahtnud reeglitest midagi teada. "Ta ajas kodus vanemad hulluks, vanemad pöördusid sotsiaaltöötajate poole, sotsiaaltöötajad hakkasid väljapääsu otsima ja siis olime õnneks olemas meie. Meie vene internaat oli meie piirkonnas praktiliselt ainus," selgitas Volossova.

Alvina - näide raskuste edukast ületamisest

Alvina Podnoskova läks esimesse klassi kodulinnas Narvas, ent viidi kuuendas klassis Kallastele üle ja ta hakkas elama internaadis. Tal oli korralik pere, tema eest hoolitsesid ema ja vanaema, ent mingil hetkel selgus, et tüdrukul on raske iseloom. "Probleem oli selles, et ma ei saanud oma klassikaaslastega eriti hästi läbi ning õpetajad ja ema ütlesid: küllap oleks sul parem teise kooli minna," jutustas tüdruk "Insightile". "Sotsiaalpedagoogid soovitasid mulle Kallaste kooli. Olin agressiivne ja kergesti solvuv. Mul oli palju puudusi."

Narvast Kallastele kolimine nõudis Podnoskovalt raudset distsipliini. Koolisõit oli nagu tööleminek teise maakonda. Varahommikul tuli sõita Narvast Tartusse, kust sai bussiga edasi Kallastele. "Pidin esmaspäeviti tõusma kell 3 öösel, sest bussid käisid niimoodi. Ja ikkagi jõudsin Kallastele alles kella 11-ks," kirjeldas Podnoskova oma režiimi. Kui paljud täiskasvanud on valmis tõusma esmaspäeva hommikul kell 3, et 11-ks tööle jõuda? Ent hoolimata neist raskustest ja elust ilma ema ja vanaemata oli Podnoskova rahul. Internaati sattumisest alates hakkas tema elu paremaks minema.

Soe õhkkond ravib agressiooni

Podnoskovale meeldis internaadis, sest inimesed olid seal heatahtlikud ja seltsivad "Tundsin ennast mugavalt, mitte nii nagu Narvas. Narvas koolis oli palju inimesi. Oli ka kiusamist ja muud sellist. Kallastel seda ei olnud. Äärmisel juhul võidi nalja teha. Kui keegi sind tõsiselt solvas, siis palus hiljem andeks. Me ju teadsime, et peame veel kaua koos õppima."

Podnoskova kavatseb pärast kooli lõpetamist edasi õppida. Ta rääkis, et kasvataja Irina Volossova andis talle ja teistele internaadi noortele väga palju.

Kasvataja Irina Volossova rääkis oma suhtumisest, mis aitab tal luua kontakti pea iga õpilasega: "Igal lapsel peab olema koht, kus teda armastatakse just sellisena nagu ta on ja võetakse sellisena nagu ta on."

Tema sõnul peaksid sellist tingimusteta armastust pakkuma vanemad, ent vanemad kipuvad oma lapsi sageli teiste, tublimatega võrdlema. "Lapsed ei saa ennast isegi kodus lõdvaks lasta. Et nad läheksid koju ja seal oleks kõik nende poolt."

Volossova püüdis anda lastele tingimusteta armastust, et nad tuleksid ja jagaksid temaga julgelt kõiki oma muresid. Kümnetele lastele, kes viieteistkümne aasta jooksul internaadist ellu astusid, oli see teiseks, mõnele aga ka peamiseks koduks. Siin oldi nende üle rõõmsad, neid armastati, toideti, õpetati, keelitati ja manitseti.

Kes satub raskete laste internaati

Lapsed satuvad internaati mitmetel põhjustel. Neist põhjustest rääkis "Insightile" Narva Paju kooli direktor Ljudmila Smirnova. Ka nende koolil on selline internaat nagu Kallastel. "Üks põhjus on loomulikult ebastabiilne olukord perekonnas. Näiteks kui vanemad on töötud või töötavad teises linnas või isegi teises riigis. Laps on sugulaste, kõige sagedamini vanaema kasvatada, kuid vanaema ei saa sellega oma vanuse tõttu hakkama."

Paljulapseline pere, kus kasvas Arsen Gokalo, sattus raskustesse pärast pereisa pikaks ajaks vangiminekut. Ema jäi lastega üksi, noorim laps oli siis kuuekuune. "Ema otsustas mind internaati panna, sest siin aidati koolitöid teha ja õpetajad hoidsid lastel silma peal. Abi seisnes eelkõige koduste ülesannete tegemises. Teiseks anti siin neli korda päevas süüa."

Gokalo elas internaadis üheksa aastat, Aleksei Kalabin aga sattus sinna veidi enne kooli lõpetamist, mil mõistis, et ilma kõrvalise abita ta keskharidust ei saa. "Irina Viktorovna õpetas meid," meenutas Arsen Gokalo kasvatajat. "Ta kulutas meie peale palju aega, küllap ka palju närve. Kuid minu meelest saavutas ta mõndagi. Tema vaev kandis vilja!"

Gokalo elu sai joonde, ta lõpetas Tallinna mehaanikakooli, töötab, teeb plaane ja tahab õppida ettevõtlust. "Küll mul on hea meel kõigi oma laste üle, kes on läinud edasi õppima! Nagu oleks see enesestmõistetav! Saad aru, nad läksid õppima!" rääkis Volossova. Laste jaoks, kelle õppimissoov oli internaati tulles minimaalne, on see tõesti tubli saavutus.

Paju kooli direktor Ljudmila Smirnova kirjeldas põhilisi käitumisprobleeme, millega sotsiaaltöötajad lapsi internaati saadavad. "Kõige sagedamini väljakutsuv käitumine, ebatsensuurne sõnavara, sageli agressiooni tasandil. Terve rea põhjuste ja psühholoogiliste iseärasuste tõttu ei suuda need lapsed istuda 45 minutit järjest tunnis."

Volossova nõustus, et algul oli kontingent väga keeruline. "Lapsed olid nii probleemsed! Soovimatus õppida, häbematu käitumine, vargused, politsei solvamine... Jumaluke, mida kõike pole ette tulnud. Aga see kõik oli sellest, et need lapsed olid õnnetud."

Ljudmila Smirnova sõnul ei ole lapse käitumist võimalik päevapealt muuta. Töö käitumisega võtab aega: "Ta on harjunud niimoodi käituma, on välja kujunenud teatud käitumismuster, mis tuleb lõhkuda. Aga lõhkumine teeb haiget. Tahaks teha nii, et see oleks lapsele valutu. Selgitada, tõestada, veenda..."

Hostel ja maniküür on laste abistamise asemel

Möödunud aastal otsustas kohalik omavalitsus Kallaste internaadi sulgeda. Podnoskova, kel kool alles pooleli, käib Kallastel koolis, ent elab Palal eesti internaadis.

"Insight" arutada internaatide rolli raskete laste kasvatamises ja Kallaste internaadi sulgemise põhjuseid Peipsiääre vallavalitsuse hariduse ja noorsootöö spetsialistiga, ent ametnik keeldus intervjuust ja vastas kirjalikult:"Peipsiääre vallas on internaat Pala koolil. See ei ole mõeldud ainult probleemse käitumise või erivajadustega lastele. Seal elavad nii meie kui naabervaldade lapsed. Reeglina saadab lastekaitsetöötaja lapse internaati, kui selleks on põhjust. Seal on lapsi riskiperedest. Sealsete laste põhiprobleem on selles, et nad teevad koolist poppi."

Ljudmila Smirnova selgitas, et internaatides elavate õpilaste ülalpidamist rahastab osaliselt riik, kes eraldab umbes 2000 eurot ühe õpilase kohta aastas, seepärast poleks kümne lapse ülalpidamine vallale üle jõu käinud. Endise internaadihoone esimesele korrusele rajab munitsipaalettevõte hosteli ja maniküürisalongi.

Veel üks mitte vähetähtis asi. Raskete lastega tuleb väga palju rääkida. See on praktiliselt ainus kasvatamise ja käitumise korrigeerimise meetod. Laps muutub, kui tema kõrval on täiskasvanu, keda ta usaldab ja kellele saab ennast avada. Smirnova väitel on niisugune tihe hingeline kontakt võimalik ainult emakeeles. Eestis on praegu järel ainult viis vene internaati. Ahtme internaat on mõeldud erivajadustega lastele, kaks Tallinna internaati pakuvad peavarju Harjumaa lastele. Raplamaal on internaat käitumisprobleemidega lastele. Kallaste internaadis elas selle hiilgeaegadel kuni 15 käitumisprobleemidega last, nüüd aga on kõigile idapoolsetele valdadele Narvast Värskani jäänud ainult Paju kooli õpilaskodu Narvas, mis võtab vastu Narva lapsi.

"Narvale on 14-15 õpilast esialgu normaalne olukord. Muidugi peaksid kõik lapsed ideaalis alati perekonnas elama, ent tegelikkus on midagi muud," nentis Ljudmila Smirnova kurvalt.

"Insight" esitas Irina Volossovale küsimuse, mis võis tekkida ka lugejail: miks peavad maksumaksjad aitama lapsi, kel endal vanemad olemas? "Kui vanemad ei suuda, peavad selle kohustuse enda kanda võtma omavalitsus ja riik, sest need on meie kodanikud. Meie väikese Eesti tulevik. Keda te tahate kasvatada - kas kibestunud, näljaseid ja mitte midagi oskavaid lapsi, või lapsi, kellel on kõik korras?" vastas Volossova küsimusele küsimusega.

Saadet "Insight" saab vaadata telekanali ETV+ lehel.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: