Endine Läti tervishoiuminister ERR-ile: valitsus on pandeemiast väsinud

Foto: ERR

Läti ühiskonnas on karmide koroonapiirangute tõttu suured pinged, seda eelkõige olukorras, kus koroonahaigete arv haiglates ikkagi ei vähene. Parteide reiting kukub, peaministri nõudel ja presidendi heakskiidul vahetati välja terviseminister. Ametist lahkuma sunnitud Ilze Vinkele ütles oma esimesel vabal päeval "Välisilmale", et Läti valitsus on koroonapandeemiast väsinud ja stressis, nagu ka meditsiinitöötajad. Kas aga koroonaohvritele lisaks ka ühe poliitilise ohvri toomine võiks Läti probleeme lahendada?

Saatuse iroonia. Pisut rohkem kui aasta eest korraldasid Läti arstid protestiaktsiooni, näitamaks, milline näeb välja päev ilma arstideta. Põhjus - seim ei täitnud oma otsust tõsta läinud aastast tervishoiutöötajate palka. Karlis Racenis, toona Läti noorte arstide ühenduse juht, vaatas seimi esimehele Inara Murniecele otse silma ja ütles: "See on teie töö! See on teie ülesanne! Keegi ju pole öelnud, et see töö peaks kerge olema - nagu meilgi, tervishoius."

Koroonakriisini jäi siis vaid mõni kuu. Täna juhib Karlis Racenis Stradinši haigla üht kuuest koroonaosakonnast ja poliitikud leiavad äkki üha rohkem raha, et luua uusi voodikohti ning meelitada haiglaisse arste, õdesid, sanitare. Koroonahaigete ravijaile makstakse ühes kuus kaks palka. Ja toonasel miitingul tervishoiutöötajate käest vabandust palunud praeguse koalitsiooni ühest juhtpoliitikust Daniels Pavlutsist sai mõne päeva eest Läti uus terviseminister.

"Mida siis oleme saavutanud? Kui alustasin 2014. aastal residendina tööd, oli mu täiskoha teenistus pärast maksude mahaarvamist 400 eurot. Alanud aastal on täiskoha palk 1100-1300 eurot, sõltuvalt residentuuri aastast. Nii et tõus on olnud päris suur. Kuid sõltumata sellest pole meie töötasu üldist keskmist palka arvestades piisav," rääkis Karlis Racenis.

Läti endine terviseminister Ilze Vinkele ütles "Välisilmale", et olgugi, et tal oli kogu läinud aasta peale kolm vaba päeva ja väga vähe uneaega, siis ta ei kurda. "Poliitikud ikka ütlevad, et nii keerulises ministeeriumis nagu on terviseministeerium peab olema valmis, et seal töötamise ajal pole tavapärane elu võimalik," sõnas Vinkele.

Nii ütleb päev pärast ministeeriumist lahkumist nüüd juba eksminister Ilze Vinkele. Milles on terviseminister rohkem süüdi kui valitsusjuht ise, ei mõista Lätis paljud. Kui nii palju inimesi sureb, siis peab ju keegi süüdi olema?

"Olen palju kordi põrkunud terviseministri vastumeelsusele. Võin meenutada kaht juhtumit - üks puudutab maskide kandmise kohustust. Ja teine, mis veelgi olulisem, on see, et pikka aega polnud meil koroonaviiruse leviku piiramiseks vajalike meetmete plaani," põhjendas Läti peaminister Krišjanis Karinš.

Ilze Vinkele aga ütles, et valitsuse ja valitsusjuhi võime seda keerulist olukorda koordineerida pole kahjuks paremaks muutunud. "Terviseministeerium on selles keerulises mängus vaid üks osapool. Ja kui meeskonna kapten ehk peaminister suunab kogu oma tähelepanu ja kartuse vaid terviseministeeriumile, jäävad loomulikult teised tööd tegemata," lausus Vinkele.

Eestit ja Lätit võrreldes tekib viimasel ajal üha rohkem küsimus - kui kahe nädala keskmine nakatumisnäit 100 000 elaniku kohta on pikka aega olnud enam-vähem võrdne, kui Lätis kehtivad juba kuid karmimad piirangud, eriolukord ja nüüd nädalalõppudel ka komandanditund, siis miks on Läti haiglad koroonahaigeist umbes ja suremus kõrgem? Kas see on kõigi Läti terviseministrite tegemata töö?

"Üks selgitus võib olla see, kui kättesaadavad on Lätis tervishoiuteenused kodus. See pole Lätis just eriti arenenud valdkond. Võime küll püstitada hüpoteesi, et kui neil inimestel, kes on toimetatud haiglasse, oleks paremad abivõimalused kodus, võiksid nad end seal ka ravida," rääkis Vinkele.

Karlis Racenis ütles, et nemad viivad lihtsamate juhtumite puhul haiged üsna kiiresti ülikoolihaiglast üle mõnda regionaalhaiglasse, kus on avatud koroonaosakonnad. "Sellega võib selgitada, miks patsientide hulk meil, suuremais haiglais, kiiresti muutub. Ja võib-olla on Lätis Eestiga võrreldes tulnud rohkem koroonahaigeid statsionaari ravile viia ka sotsiaalsete probleemide tõttu," sõnas Racenis.

Parteiühendus Arengule/Poolt! leidis uue terviseministri oma juhi näol kiiresti, sest valitsuskriisi ei soovinud koroonakriisis keegi. Kui Läti juhid on nimetanud praegust pandeemiat meie aja väljakutseks ja kõrvutanud seda 100 aasta taguse vabadusvõitluse ja 30 aasta taguse iseseisvuse taastamisega, siis vastne minister lisas rahva vaktsineerimise korraldamisest rääkides ühe epiteedi veel - vaktsineerimine nõuab samasugust ettevalmistust kui rahareform ehk euro tulek.

"Selliseid suuri projekte on Lätis olnud, me suudame neid teostada. Lähiminevikust võin meenutada näiteks eurole üleminekut, millega kaasnes samuti tohutu kommunikatsioonitöö," sõnas Daniels Pavluts.

Kõigi viie valitsuse osapoole reiting on aga langenud valimiskünnise piirile või isegi alla selle.

"Valitsus on väsinud ja stressi täis. Ja muidugi pole ka fakt, et valitsus koosneb viiest parteist, muutnud selle tööd kergemaks ega ladusamaks," kommenteeris Ilze Vinkele.

ERR-i Läti korrespondent Ragnar Kond ütles, et sealne rahvas on piirangutest väsinud, mis tähendab seda, et võib-olla väga täpselt piiranguid enam ei järgita ja see on omakorda seotud ka sellega, et paljudel peredel on raha otsa saanud kuna pole tööd.

Kondi sõnul põrkuvad Lätis omavahel järjest teravamalt tervise ja majandusprobleemid.

Samuti on Kondi sõnul oma osa varimajandusel, sest valitsuse poolt makstavad kriisitoetused on seotud maksude maksmisega ja seda tehtud ei ole, siis toetust ei saa. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: