Nii viiruse levik kui haiglaravil olevate inimeste arv on stabiliseerunud
Koroonaviirusega nakatumine on Eestis paaril viimasel nädalal vaatamata äsjastele pühadele stabiliseerunud, näitavad terviseameti andmed. Ka haiglaravil olevate koroonapatsientide hulk on stabiilne.
Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles kolmapäeval pressikonverentsil, et numbrid on ikka veel väga kõrged, kuid nakatumiste arv ei kasva iganädalaselt nii palju nagu varem. Selline on trend ka mujal Euroopas, märkis ta.
Härma selgitas stabiliseerumist muuhulgas sellega, et pühade ajal on inimesed rohkem olnud kodus, mis tähendab, et viirus levib küll pereringis, kuid nakatumised tööl ja koolis on jäänud olemata.
Ligi kolmveerand uutest nakatumistest jäävad ikka veel Harjumaale ja Ida-Virumaale, kuid need piirkonnad on hakanud stabiliseeruma. Suurim juurdekasv oli Pärnumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal ja Valgamaal.
Pühade ajal nakatusid vähem lapsed, rohkem kahekümnendates eluaastates inimesed ja üle 70-aastased. Vanemaealiste nakatumine võib Härma sõnul tähendada, et haiglaravile jääb lähinädalatel rohkem inimesi.
Praegu on haiglaravil olevate patsientide arv stabiilne. Haiglas on kolmapäevase seisuga 405 inimest.
Eelmisel nädalal suri koroonaviirusesse 34 inimest, mis võrreldes üle-eelmise nädalaga on 13 protsenti vähem.
40 protsenti haiglate ja perearstikeskuste töötajatest on vaktsiini saanud
Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ütles, et vaktsineerimistega on Eestis jõutud nii kaugele, et 40 protsenti haiglate ja perearstikeskuste töötajatest on esimese vaktsiinidoosi saanud. Perearstikeskustes on vaktsineerimisega lõpuni jõutud, haiglatöötajate vaktsineerimine veel käib.
Hambaarste hakatakse vaktsineerima 25. jaanuaril.
Järgmine eesmärk on Friedemanni sõnul hooldekodude töötajad ja kliendid. Sellega on juba alustatud ning järgmise kolme nädala jooksul kavatsetakse hooldekodudes vaktsineerimistega lõpule jõuda.
Kui kõik läheb hästi ja vaktsiine jagub, siis loodab haigekassa perearstikeskustes riskirühmade vaktsineerimist alustada veebruari alguses. Esimesena kutsutakse vaktsineerima üle 80-aastased, pärast seda üle 70-aastased, kel on kaasuvaid haiguseid, ning seejärel riskirühma kuulujad kõikidest vanusegruppidest.
Piirkonniti vaktsineeritakse eelisjärjekorras Harjumaal ja Ida-Virumaal, kus nakatumiste arv on suur, ning saartel, et mitte sealsetele haiglatele liiga suurt koormust panna
Vaktsineerimise tempo sõltub Friedemanni sõnul vaktsiini saadavusest, kuid Mari-Anne Härma kinnitas, et kõik soovijad saavad selle aasta sees vaktsineeritud. "See on päris kindel," ütles ta.