Katri Raik liputseremoonial: vaja on tutvustada Eesti ajalugu vene keeles
Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon sai endale lahinglipu, millega taastati pataljoni sümboolika ajalooline järjepidevus. Tapa sõjaväelinnakus toimunud pidulikul tseremoonial annetas lipu pataljonile Eesti Reservohvitseride Kogu.
Uus lipp on samasugune kui 1928. aastal suurtükiväele annetatud lipp. Pataljoni hälliks loetakse Narvat ja seal kandis peeti 1919. aasta 23. novembril ka suurtükiväelastele oluline lahing.
Suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Marko Tomentšuk selgitas: "See on Dubrovka lahingu aastapäev. See on lahing, kus suurtükiväelased tegid Narva rindel vägitegusid: sisuliselt panid vastase seisma ja hiljem ka jooksma."
Üheks lipuvardasse naela lööjaks oli Narva linnapea Katri Raik. Meer tunnistas, et ta on pidanud piirilinna elanikele palju rääkima Eesti ajaloost, mida ta on tihti tutvustanud Narva ajaloo kaudu.
"Narva ajalugu ongi Eesti ajalugu, näiteks kui mõelda tööstusele või sõjategevusele ning samuti sellele, et esimene Põhja-Eesti grammatika on koostatud Narvas. Narva ajaloo kaudu on võimalik ära seletada kogu Eesti ajalugu. Tuleks Eesti ajaloost kirjutada hoopis rohkem vene keeles erinevaid raamatud, et inimestel oleks, kust ajaloo kohta järele uurida. Näteks Narva elanikud on erakordselt suured ajaloohuvilised, eriti Narva ajaloo huvilised. Eks seda näitab kas või see, et Narva on narvalastele nagu väike kodumaa ja muu Eesti jääb neile kaugeks. Kuna paljudel Narva elanikel pole enam sidet ka Venemaaga, siis ongi neile oma linna patrotism äärmiselt oluline, " toonitas Narva linnapea venekeelsele elanikkonnale nende emakeeles Eesti ajaloo tutvustamise vajalikkust.
Sõjategevusest näiteid tuues on Eesti suurtükiväest ja ka eespool mainitud Dubrovka lahingust kirjutatud küll eestikeelses Vikipeedias, kuid selleteemaline venekeelne leht puudub. Samuti pole venekeelset Vikipeedia lehte Narva 1944. aastal hävitanud märtsipommitamise kohta.