"Insight": kuidas kaitsta ennast ahistava jälitamise eest? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

2017. aastal lisati Eesti seadustikku paragrahv, millega muudeti ahistav jälitamine kriminaalkuriteoks. ETV+ uuriv saade "Insight" otsustas välja selgitada, mis on selle seadusemuudatuse tulemusena muutunud ja kas ahistava jälitamise ohvritel on nüüd lihtsam riigilt õigust ja kaitset leida.

Armastusest vihkamiseni on üks aasta

Kuus aastat tagasi tutvus Tatjana Tsar huligaansete kalduvustega noormehega. Algul oli kõik ilus, ent aasta pärast läks paar lahku. Noormees ei suutnud lahkuminekuga leppida. Tsari sõnul üritas mees suhtlemist taaselustada ja hakkas tütarlast jälitama.

"Ta tuli isegi mu töökohta. Seal töötavad tüdrukud teadsid, et võib tulla üks hullumeelne ja üritada teada saada, olen ma tööl või ei," meenutas Tsar.

Tsari sõnul lasti käiku ka ähvardused. Endine kallim kirjutas neid aerosoolvärvidega majaseintele, saatis sõnumeid hoiatusega talle mitte silma alla sattuda, varitses noaga.

"Minu vanemate maja vastas Muugal oli terve bussipeatus täis kritseldatud ähvardusi "ma tapan su". See oli psühholoogiliselt väga raske," jutustas Tsar.

Kohe, kui jälitamine algas, pöördus tütarlaps kolm korda politseisse, kuid tollal ei peetud ahistavat jälitamist Eestis kriminaalkuriteoks. Seepärast laiutasid õiguskaitseorganid käsi ja vastasid ta abipalvetele keeldumisega. Pärast keeldumist Tsar enam politseisse ei pöördunud, ehkki põhjust oleks olnud.

Praegu elab naine õnnelikku perekonnaelu, milles pole jälitamisest enam jälgegi. Et sündmustest on aastaid möödas, ei hakka "Insight" noormehe nime nimetama. Seda enam, et viimaks tüdis ta ise Tsari jälitamisest ning tütarlaps sai kergemalt hingata.

Abipalve

Ent isegi nüüd, mil Eesti elanikel on võimalik abi otsimiseks õiguskaitseorganite poole pöörduda, tuleb selle abi saamiseks teha teatud ettevalmistusi.

2020. aasta novembri keskel avaldas Juri Sõtšov Facebookis abipalve. "Minu elu ja perekonda ähvardatakse juba neli aastat, varitsetakse öösiti kodu juures. Seda teeb minu naise eelmine meessõber," kirjutas Sõtšov oma postituses.

Mehe sõnul algas jälitamine kohe, kui ta hakkas oma praeguse naise Veronikaga koos elama. Neid jälitab Erik Malvinov, kes pole lihtsalt Veronika endine meessõber, vaid ka Juri Sõtšovi onu.

Perekonnadraama

Perekonnadraama tekkis keeruliste suhete pinnalt. Veronika Sõtšoval ja Erik Malvinovil on kaheksa-aastane tütar, kellega isal väidetavalt ei lasta kokku saada. Juri Sõtšovi sõnul põhjustas just see konflikti Erik Malvinovi ja tema vendade Eduardi ja Vladislaviga. Hoolimata ajakirjaniku korduvatest katsetest Erik Malvinovilt kommentaare saada keeldus mees "Insightiga" suhtlemast.

Sõtšov väitis, et kõige tõsisem kokkupõrge tema ja Malvinovite vahel toimus möödunud aasta augustis. Just sellest kokkupõrkest rääkis ta oma Facebooki postituses. Sõtšov kirjeldas juhtunut järgmiselt: kella üheksa paiku õhtul läks ta Kukrusele jooksma. Tema kõrval hakkas sõitma auto, milles olid vennad Vladislav ja Eduard Malvinovid.

"Nad püüdsid mind alla ajada, tulid autost välja ja loopisid mind metallist kurikatega. Nad püüdsid mind kätte saada, ent kui see ei õnnestunud, istusid tagasi autosse ja hakkasid minu järel sõitma," kirjeldas Sõtšov selle õhtu sündmusi.

Sõtšovi versiooni kohaselt said vennad Malvinovid ta lõpuks kätte ja lõid teda umbes kakskümmend korda pea piirkonda. Tema telefon peksti puruks, lahkudes aga ähvardas Eduard Malvinov, et kui Sõtšov pöördub politseisse, siis nad tapavad ta.

Väidetavatest ähvardustest hoolimata tegi Sõtšov politseile avalduse. Oma postituses muretseb ta aga selle üle, et kriminaalasi suleti ja toimunut ei hakatud uurima.

"Teie kirjeldatud juhtumis Juriga huvitab mind just see peksmine. See on nii jultunud kuritegu, et tekib palju küsimusi. Asjad kas polnud nii, nagu ta räägib, või on siin midagi teisiti ja juurdlus siiski käib, meie teiega lihtsalt ei tea seda," kommenteeris vandeadvokaat Vladimir Sadekov.

Asi pöörati pea peale

Juri Sõtšovi avalduse peale kriminaalasi siiski algatati. Kaks päeva pärast juhtunut läks Eduard Malvinov politseisse ütlusi andma. Nüüd oli tema kord üllatuda ja hämmingut tunda. Tema versiooni järgi ei lase just Sõtšov tema perel rahulikult elada. Näiteks pidavat Sõtšov külastama aeg-ajalt maja, kus Malvinov oma emaga elab, ja solvama eakat naisterahvast, kes on tema enda vanaema.

"Ma ütlen teile, ta pole vaimselt terve. Ta sõitis minu ema juurde, varitses teda küla peal, kui ta üksi oli, ja ähvardas noaga. Käskis tal poegadele edasi öelda, et lööb meid maha," rääkis Eduard Malvinov.

Ta eitas ka Sõtšovi ründamist eelmise aasta augustis. "Kaklus oli, aga üks ühe vastu. Tema solvas mind, mina vastasin. Ta ründas mind, kuid ei saanud minust jagu. Kui ta vastu pead sai, läks ja kirjutas avalduse," selgitas Malvinov.

Kallaletungi eitas ka Vladislav Malvinov. "Eduard läks jooksma. Ma teadsin seda ja läksin koeraga sinna jalutama. Läksin välja ja nägin, et neil toimub seal midagi. Läksin lähemale, nad olid teineteise külge klammerdunud ja juba pikali maas. Eduard sakutas teda veidike. Lahutasin nad ära ja kõik," jutustas Vladislav Malvinov.

Et versioonid olid vasturääkivad, tunnistajaid polnud ning sündmuste tegelikku käiku polnud võimalik kindlaks teha, kriminaalasi lõpetati.

"Saage aru, siin on väga lihtne põhjendamatuid süüdistusi loopida. Kontekst määrab, kas süüdistus lõpuks esitatakse või ei. See on keeruline koosseis," selgitas vandeadvokaat Vladimir Sadekov.

Kõik vahendid on head

Sõtšovi peretüli jätkus juba nimetatud postitusega ühismeedias ja uue avaldusega politseile, sel korral juba jälitamise paragrahvi alusel. Kriminaalmenetlus alles käib ja õiguskaitseorganid pole nõus seda kommenteerima.

Ilmselgelt andsid Juri Sõtšovi konflikti tema onude Malvinovitega kaaluka panuse mõlemad osapooled. Ent mida peaksid tegema need, kelle olukord pole nii kahemõtteline ja kel on abi kohe vaja?

"On väga oluline, et inimene annaks mõista, et ei soovi konkreetse isikuga kokku saada ega suhelda. Kui tegemist on jälitamisega, tuleb loomulikult politseisse pöörduda. Võib blokeerida konkreetse telefoninumbri või teha oma ühismeedia konto teatud isikule ligipääsmatuks," rääkis politsei Ida prefektuuri juhtivuurija Aleksandra Mürsep.

"Kui räägime paragrahvist 157, siis see nõuab aega. Siin ei piisa ühest või kahest sõnumist. See peab korduma üle kahe korra, ent ka see ei tekita konteksti. Uurija peab jõudma järeldusele, et konkreetne inimene jälitab oma endist elukaaslast. Selleks pole vaja ähvardusi, piisab mistahes tegevusest, mis põhjustab vaimset ja füüsilist valu," selgitas vandeadvokaat Vladimir Sadekov.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: