"Insight": koondamised on õpetanud Kirde-Eesti elanikke taas otsast alustama

Koroonapandeemia tõttu on töötuse probleem muutunud eriti teravaks Ida-Virumaal, kus tööpuudus oli niigi suurem kui ülejäänud riigis. ETV+ uuriv saade "Insight" otsustas järele uurida, kas Kirde-Eesti inimesed kardavad oma töökohtade pärast või on pidevate koondamiste ja muutuste tõttu juba harjunud oma elu pidevalt nullist alustama.

Narvalased Galina Juškova, Aleksei Serov ja Irina Rosljakova jäid tööst ilma erinevatel aegadel. Neil kõigil on oma lugu, ent kõiki neid ühendab see, et nad ei leidnud pikka aega uut tööd ja langesid masendusse, kuid suutsid lõpuks siiski oma elu ümber korraldada ja kõike otsast alata.

Töö kaotamine oli šokk

Galina Juškova töötas Kreenholmi Manufaktuuris kvaliteedikontrolörina alates 1985. aastast, ent jäi nullindate algul koondamislaine alla nagu paljud teisedki tekstiiligigandis töötanud narvalased. "Tollastele koondatutele oli see suur šokk, sest me polnud koondamistega harjunud. Isegi sellist sõna ei teadnud," rääkis Juškova. Tema sõnul näis talle, nagu oleks elu seisma jäänud.

Kui Galina Juškova kaotas töö nullindate algul, siis Aleksei Serov jäi töötuks 2015. aastal. Ta töötas turvafirmas, mis paigaldas valvesignalisatsioone. Firma käsi hakkas halvasti käima ja mees jäi tööst ilma. "Tunne oli muidugi kohutav. Tööst ilma jäämine oli mulle šokk," meenutas Serov.

Irina Rosljakova otsustas 2018. aastal vahetada raamatupidaja elukutset, mida oli pidanud veerand sajandit. Ent kuni ta kinnisvaramaakleri ametit omandas, lõpetas firma, kus ta raamatupidajana töötas, oma tegevuse ja naine sattus töötute ridadesse. "Ei, ma ei kartnud. Olin harjunud, et kui töö saab otsa, leian teise," rääkis Rosljakova.

Sõltumata töö kaotamise ajast tundsid koondatud šokki ja sellele järgnenud ahastust. Juškova, Serov ja Rosljakova otsisid aastaid uut tööd, ent nende otsingud ei kandnud vilja. Neile näis, et nad on sattunud masendavasse suletud ringi.

Juškova sõnul polnud tal töötuks jäädes mingit võimalust uut tööd leida. Serov ja Rosljakova olid samasuguses olukorras. Nad võrdlevad tööotsinguid suletud ringis jooksmisega - saadad ja saadad CV-sid, aga tulemust ei mingit.

"Turul oli liiga palju libapakkumisi. Saadad CV, aga vastust ei tule. Tühi ajaraiskamine. See oli ärritav," meenutas Serov.

Ahastuse kiuste õnnestus selle loo kangelastel oma elu muuta. Galina Juškovat vaevasid lisaks töökaotusele ka tervisemured, mida aitas leevendada massaaž. Just selles leidiski ta oma uue elueesmärgi. Esmalt läks ta tööle hotelli, siis proovis töötada Soomes ja õppis samal ajal massaaži. Pärast Tallinna massaažikooli lõpetamist läks Juškova 2008. aastal tööle vastavatud Meresuu spaasse ja töötas seal kaheksa aastat, kuni terviseprobleemid ta lahkuma sundisid. Pärast töölt lahkumist tegi Juškova elus veel teisegi kannapöörde: läks ettevõtluskursustele ja avas oma massaažisalongi. "Räägitakse, et mingit tööd ei ole. Ma ei usu seda. Mingi pisike töökene ikka on. Kui alustad pisikesest tööst, võidakse sulle hiljem veel midagi pakkuda. Kui ütled, et tööd ei ole, siis seda ei tulegi," on Juškova veendunud.

Juhus aitas

Aleksei Serov on hariduselt insener, seepärast otsiski algul tööd tehnilisel alal, kuid ei leidnud. Seejärel hakkas ta otsima mistahes tööd, aitas puudust kannatavaid inimesi, juhtis noorteprojekti ja samal ajal õppis.

"Kui ma tööst ilma jäin, üritasin minna vanades jälgedes ja püüdsin leida erialast tööd. Hiljem mõistsin, et see tee on kinni ja tuleb leida midagi uut," rääkis Serov.

Elu muuta aitas juhus. "Ükskord, kui olin juba töötu, läksin poodi. Minu juurde astus noormees ja palus, et ostaksin talle süüa. Ostsin toitu ja andsin talle. Ja jäin siis mõttesse: kui palju inimesi, sealhulgas lapsi, läheb iga päev magama tühja kõhuga... Sain aru, et tahan selle valdkonnaga tegeleda," rääkis Serov.

Sellest ajast aitab Aleksei inimestel eluraskustega toime tulla. Ta on andragoog - täiskasvanute õpetaja. Ta on leidnud selles oma elule uue mõtte.

Hunti toidavad jalad

Irina Rosljakovat ei pannud elu muutma õnnelik juhus. "Mul lahkusid ühe aasta jooksul mõlemad vanemad. Pidin oma ellusuhtumises tegema teatud mõttes restardi. Mõtlesin, mida edasi teha," rääkis Rosljakova. Ta otsis poolteist aastat tööd kinnisvaramaaklerina, saatis laiali CV-sid ega saanud neile vastust. Siis otsustas ta kinnisvarabürood ise läbi käia - ja leidis töö juba kolmandal katsel.

"Kui sa ennast ei ületa, siis võidki jääda koju nelja seina vahele istuma. Ja su elu ei liigu kuhugi. Alati on valik, kas astuda üle selle piiri ja minna edasi või istuda kodus ja olla aastaid töötukassas arvel," on Galina Juškova veendunud.

Psühholoog Nikita Grigorjevi sõnul saab inimene ennast muuta igas vanuses. Nooruses on seda lihtsam teha, kõrgemas vanuses võtavad muutused rohkem aega.

"Esimene, mida tuleb teada - oma mõtete õigsuses võib ja tuleb kahelda. Need on automaatsed mõtted, mida meie aju meile ette söödab, et me ülearu energiat ei raiskaks. Aju ei näe kogu suurt pilti. Peame aru saama, et need mõtted on meil olemas, ent need pidurdavad meid. Meil on vaja teisi mõtteid, mis panevad meid tegutsema, mitte kannatama," ütleb Nikita Grigorjev.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: