Iga kolmas üle 70-aastane hospitaliseeritu on hooldekodu elanik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Margus Muld/ERR

Eesti epidemioloogiline olukord on stabiliseerunud väga kõrge nakatumisnäidu ja hospitaliseeritute arvu peal. Nakatumiskordaja on küll kriips alla ühe, ent liiga kiired leevendused võivad nakatumisolukorra taas hullemaks muuta, võttis terviseamet viimase nädala epidemioloogilise seisu kokku.

Kõige rohkem on kollektiivset haigestumist töökohtadel, hoolekandeasutustes. Koolides ja lasteaedades on 15 kollet (eelmisel nädalal oli neid kaheksa).

Nakkus on sees 119 koolis, kokku on neis nakatunud 241 inimest. Nakatunuid on nii õpilaste kui ka õpetajate seas enam-vähem võrdselt.

Lisaks on viirus sees 53 lasteaias ja 12 hooldekodus. Viimastes on nakatunud 286 elanikku ja 43 töötajat. Nädala jooksul on nakatumine hooldekodudes kasvanud.

3,2 protsenti nakatumistest on sisse toodud. Peamiselt on nakkus sisse toodud Soomest, Venemaalt, Araabia Ühendemiraatidest (AÜE) ja Ukrainast. AÜE-st on sisse toodud 11 juhtu, kuid need pole omavahel seotud, vaid tegemist on üksikjuhtudega, kus pered käisid koolivaheajal puhkusereisil.

70ndates nakatunutest 41 protsenti sai oma nakkuse hooldekodust. Samuti on iga kolmas üle 70-aastane hospitaliseeritu hooldekodu elanik. Keskmine eelmisel nädalal hospitaliseeritu oli 70,5 aastat vana.

"Olukord on stabiliseerunud," ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

Eesti 192 hooldekodust 82 on nüüdseks vaktsineeritud. Lisaks on vaktsineeritud kümme erihooldekodu ja neli kogukonnateenuste asutust.

Möödunud nädalal suri koroonaviiruse tõttu 47 inimest, nende keskmine vanus oli 81 eluaastat. Kõigil neist olid ka kaasuvad terviseprobleemid.

"Surmades pole ei stabiliseerumist ega ka langust, surmad on endiselt kasvutrendis," nentis Härma. "Eesti haigestumine on stabiliseerunud väga kõrgete numbrite juures."

Härma lisas, et Harjumaal ja Ida-Virumaal on olukord stabiliseerunud, ent ülejäänud mandri-Eestis, eriti Lõuna-Eestis on nakatumine kasvutrendis.

"Haigestumine koolides kasvab, see võib tulevikus nakatumiste arvu kergitada. Hospitaliseeritute arv on stabiliseerunud kõrgel numbril," lisas Härma.

Esimest korda tekkis Eestis liigsuremuse tendents.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik lisas, et nakatumisnäit kahe nädala jooksul 100 000 elaniku kohta saavutas oma tipu 10. jaanuaril, sestpeale on see tasapisi langustrendis olnud.

Nakatumiskordaja on kukkunud tasemele 0,95, mis on tasakaalupunkt, mida on liiga kiirete leevenduste korral lihtne taas üle ühe kergitada. Seetõttu peab piiranguid väga ettevaatlikult eemaldama, et vältida kolmanda laine teket, nagu on juhtunud mitmes riigis, lisas Kiik.

Uusi riigiüleseid laussulgemisi ei tule

Kiik ütles, et valitsus teeb oma uued otsused teatavaks neljapäeval, ent suund on piirangute ühtlustamise suunas üle riigi.

"Arvan, et üleriigilisi laussulgemisi üheski sektoris juurde ei tule, pigem on küsimus, kuidas Harjumaal ja Ida-Virumaal järk-järgult piiranguid avada ja kuidas mujal Eestis nakatumise tõusu vältida," selgitas Kiik, lisades, et maakondlikku nn lapitekki, kus ühes omavalitsuses on ühed piirangud, teises teised, ta ei poolda.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: