Haridusminister tahab toetada vene laste keeleõpet eesti haridusasutustes ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eesti keele maja Autor/allikas: ERR

Vastne haridusminister Liina Kersna tahab leida riigieelarvest raha, et toetada nende eestikeelsete haridusasutuste riigikeele õpet, kus on suur osakaal venekeelsetest peredest pärit lapsi. Haridusasutused toetavad algatust kahel käel.

Piirilinnas Valgas elab palju vene- ja kakskeelseid peresid. Linnas asub neli lasteaeda, millest kolm on eestikeelsed ja neljas keelekümblusrühmadega vene lasteaed. Ometi tahavad paljud vene- ja kakskeelsed pered panna oma lapsed just eesti lasteaeda.

"Olukord on selline, et meil umbes 50 protsenti lastest on kas kakskeelsetest või venekeelsetest peredest, mõned on ka läti pered," ütles Valga eestikeelse lasteaia Kaseke direktor Maila Rajamets.

Ta tunnistas, et selle 50 protsendi laste eesti keele oskus pole ühetaoline – mõne segapere laps oskab väga hästi eesti keelt, mõni halvemini. Selline erinevus aga raskendab õppekava omandamist eesti keeles.

"Siis nad ei saa aru, hakkavad toksima üksteist, segama. On hea, kui laps tuleb kohe sõimerühma ja läheb sealt järjest edasi. Keeleomandamine on lastel muidugi ka erinev," ütles Rajamets.

Selleks, et keeleõppevahendeid soetada, on raha jätkunud. Juurde oleks vaja just eesti keele õpetajaid.

"Pigem on puudu inimressursist. Olukord on keeruline, oleme piirilinn," viitas Rajamets asjaolule, et ega õpetajad just Valga linna peale tormi ei jookse.

"Meil on ainult 0,1 kohaga eesti keele õpetaja, kes teeb vanemate rühmade venekeelsete lastega mängulisi lisategevusi, võtab nad eraldi enda juurde," ütles Rajamets.

See 0,1 kohta tähendab seda, et noor ja energiline õpetaja mängib igal nädalal 3,5 tundi venekeelsetest kodudest pärit lastega eestikeelseid mänge, mis toetab sõnavara omandamist ja suhtlemist eesti lastega. Lastele meeldib see väga. Tegelikult oleks aga vajadus enamaks. Lasteaed on juba aastaid taotlenud linnalt eesti keele õpetaja koormuse tõstmist, kuid linn pole selleks raha leidnud.

Lisaks on kuue rühma peale üks täiskohaga muusika ja liikumise õpetaja, kes samuti muukeelsetele lastega lisaks tegeleb. Lasteaed on tänulik, et linn seda neile võimaldanud on.

"Ta võtab muukeelsed lapsed enne musuikatundi eraldi, seletab neile lahti, mis tunnis toimuma hakkab, et neil oleks lihtsam teistega koos toimetada. See on andnud tulemust küll, aga on ka vähendanud rühmas edasi jõudmise tempot päris kõvasti," tunnistas Rajamets.

Ta leiab, et muukeelseid lapsi võiks rühmas olla vähem, kuni kolmandik, et nad ka eesti keelt omandaksid. Aga lasteaed ei saa seda valida.

"Keeruline on seda reguleerida, et sind me ei võta, sest sa oled teise keelega perest ja kvoot on täis – rühmad kujunevad, nagu nad kujunevad, muukeelseid on mõnes rühmas rohkemgi kui pool. Siis nad võtavad kampa ja räägivadki omavahel vene keeles, see on ju nende emakeel. Mõned lapsed on ka mõlemas kambas, kes paremini eesti keelt oskavad – nemad siis seovad neid kaht kooslust," kirjeldas Rajamets.

Ta leiab, et riigi tähelepanu regioonidele, kus venekeelseid peresid on rohkem, nagu Valga ja Ida-Virumaa, oleks hädasti vaja. Siis ehk saaks vene laste keeleõpet toetada, et nad eesti kooli edasi minnes hätta ei jääks.

Perifeerias on probleeme igasuguste erispetsialistide palkamisega, sest neid pole lihtsalt võtta. Nii on Valgas olemas küll väikese koormusega logopeed vene laste jaoks, aga eesti laste jaoks pole spetsialisti võtta. Ka eripedagoogi pole, ehkki õpetajad vajaksid tuge ja nõustamist, kuidas multikultuurses keskkonnas lastega toime tulla.

Vene lapsed vajavad toetust, sest keelt oskamata on nad aeglasemad ja jäävad eesti lastest maha. See aga vähendab ka motivatsiooni ja hakkamasaamist ning raskendab kogu rühmal õppekava omandamist, mida kooliks ettevalmistus eeldab.

"Kui nad on eesti lastega koos rühmas, ta tuleb näiteks alles nelja-viie-aastaselt rühma, ta ei oska eesti keelt, siis ta mõtlebki aeglasemalt, aga eesti lapsed on kiiremad, nad vastavad juba õpetaja küsimustele ära – kui palju ta seal lasteaias siis rääkida saab? Eesti keele õpetaja tugi on hästi vajalik," peab Rajamets just rääkimise toetamist kõige olulisemaks.

Praegu toetab haridusministeerium küll keelekümblusklasse, ent Kaseke on tavaline eesti lasteaed. Lihtsalt vene lapsi õpib seal palju. Kui keeleõppe rahastamise lähenemise aluseks oleks näiteks venekeelsete laste osakaal rühmas või klassis, mitte keelekümbluse programmi olemasolu, oleks olukord võrdsem.

Õppekava omandamine takerdub keeleoskuse taha

Valga linnas tegutseb kaks põhikooli: eestikeelne põhikool ja venekeelne Priimetsa kool. Ehkki vene kooli taset peetakse heaks - seal on ka keelekümblusklassid - ning õppetöö koliti just ümber kaunitesse renoveeritud ruumidesse kesklinnas, eelistavad paljud vene perede vanemad jätkata oma laste haridusteed ikka eesti põhikoolis, et tagada lastele riigikeele omandamine.

Ka põhikool on vene laste hakkamasaamisega mures, sest laste keeleoskuse tase on ebaühtlane.

Valga põhikooli direktor Hannely Luik-Strogov ütles, et veerand nende õpilastest on pärit kas vene- või kakskeelsetest peredest.

"Tase on väga erinev. On ääretult tublisid, aga on ka need paar näidet, kus soovitame tõsiselt kaaluda vene kooli, kui esimese klassi laps ei saa tänaseni aru lihtsamatest asjadest, mida õpetaja talle ütleb, nagu "Võta vihik kotist välja!"," ütles Luik-Strogov.

See teeb õpetaja töö väga raskeks, sest kui mõni laps eesti keelest aru ei saa, ei saa ka õppekavaga edasi liikuda. Kannatab kogu klass.

Õpetajad teevad vene lastega lisatööd, neile antakse keeletunde väljaspool tunniplaani, võimalus on jääda ka pikapäevarühma, kus õpetaja järele saab aidata. Kõik pered seda võimalust aga ei kasuta.

"Neil on siis kas muusikakool või trenn, laps ei jää prast tunde," tõdes direktor.

"Õpetajad teevad sümboolse tasu eest seda tööd, riigi toetus oleks vajalik. Täna on õpetajad ülekoormatud. Ükski õpetaja ei pea 30 tundi nädalas tegema, aga nad teevad seda omast vabast tahtest. See pole õige tegelikult, sest mis kvaliteedist ja õpetaja enesearengust me siis rääkida saame. Aga see on mitme otsaga vorst - ega siin piirkononas pole ka võtta õpetajaid," tunnistas Luik-Strogov.

Algklassides õpib kogu klass koos, vene perede lapsed saavad lisatähelepanu eripedagoogilt ja logopeedilt, neil on kõnearendustunnid paari õpilase kaupa. Alates viiendast klassist jagatakse lennud taseme järgi keeleõppe gruppidesse. Mida rohkem abi laps eesti keelega vajab, seda väiksem on grupi suurus.

Direktor tõdes, et kui suuremates koolides jääb asi õpetajanappuse, siis väiksemates ka raha taha. Riigi õlga oleks igal juhul hädasti vaja, et riigikeele õpet selliste erisustega regioonides järele aidata.

Kuigi Luik-Strogov, kes on ise varem venekeelses Priimetsa koolis töötanud, kinnitas, et keelekümbluse tase on seal väga tugev, tõi ta esile kolm põhjust, miks vene perede vanemad oma lapsi sinna alati panna ei taha ja eelistavad eesti põhikooli.

"Vanemate hirmud seisavad selles, et mis saab edasi pärast algõpetuse klassi, kui hakkavad õpetajad muutuma - siis kõik ei suuda keelekümblusmeetodit kasutada. Need on vanemate hirmud, miks tullakse meile," toonitas direktor.

"Teine asi on prestiiži küsimus: "Minu laps peab käima eesti koolis!"," loetles Luik-Strogov. "Kolmas põhjendus, millest ma päriselt ka aru saan: vanem ütleb: "Ma saan aru, et mu lapsel on raske, aga kui me läheme poodi või apteeki, siis ta saab eesti keeles hakkama. Mina ei saa, aga tema saab." Neile see sobib, et lapsel on alguses raske, aga nad tahavad, et laps omandaks selle elementaarse keele."

Siiski tõdes ta sama, mida ka lasteaia direktor: kui juba kolm-neli vene emakeelega last on koos, lähevad nad vene keelele üle. Oluline on, et neil oleks kellegagi suhelda eesti keeles, teisiti keelt ei omanda ka.

Kersna: otsime rahastust

Uus haridusminister Liina Kersna leiab, et eesti koolid, kus õpib suur osakaal venekeelseid lapsi, vajavad riigi tuge, mis aitaks neil laste keeleõppega joonele saada.

"Need koolid, kus on rohkem venekeelseid lapsi, sest lapsevanemad on otsustanud, et tahavad panna lapsed sinna, vajavad eesti keeles lisatuge. Riik annab praegu lisaraha venekeelsetele koolidele eesti keele lisaõppeks, aga eestikeelsetele koolidele, kus on rohkem venekeelseid õpilasi, ta eesti keele lisaõppeks raha ei anna," kirjeldas Kersna probleemi.

Ta ütles, et iseenesest on tore, et Valga lapsevanemad usaldavad eestikeelset lasteaeda ja kooli, ent need õppeasutused vajad keeleõppeks lisaraha.

Kersna leiab, et lisaraha otsimist ei saa jätta üksnes kohalike omavalitsuste kanda, ka riik peab õla alla panema.

"See on vajalik selleks, et vene emakeelega lapsed omandaksid hariduse eesti keeles, nii et neil poleks ees hariduslikku lage, kus nad puuduliku riigikeele oskuse tõttu ei saa edasi," ütles Kersna.

"Koole, kus on vähemalt 20 protsenti õpilastest muu emakeelega, on Eestis paarkümmend. Et lapsed jõuaksid ka hästi edasi ja oleksid võimalikult valmis aineid eesti keeles õppima, vajavad nad ajutiselt suuremas mahus eesti keele õpet ja riik peaks seda soosima," nimetab Kersna.

Piirkonnad, kus vanemad venekeelseid lapsi eesti haridusasutustesse panevad, on eeskätt Valga, Ida-Virumaa, aga ka Tallinn.

Minister tõdes, et tänavune riigieelarve on juba vastu võetud, mistõttu kiireid lahendusi ilmselt ei ole.

"Otsime neid võimalusi. Täna ei saa midagi lubada, aga probleem on teadvustatud, otsime lahendusi," lubas Kersna.

Ta plaanib teema tõstatada veel sel nädalal koolijuhtide ühendusega kohtudes ning järgmisel nädalal õpetajate esindusorganisatsioonide ja koolipsühholoogidega.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: