Osa haigekassast on muutunud vaikselt tervisekassaks
Haigekassa nime muutmine tervisekassaks vajab valitsuselt poliitilist otsust ja õigusaktide muutmist, samas on osa haigekassast juba täna tegutsemas tervisekassa nime all.
Oma heakskiidu nimevahetusele andsid toonane peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) ja tervise- ja tööminister Riina Sikkut (SDE) juba 2018. aasta augustis. Siis nägi plaan ette, et nimevahetusele kulub maksimaalselt 48 880 eurot.
Heakskiidust jääb aga väheks, sest nime muutmiseks on vaja poliitilist otsust ning muuta kehtivaid õigusakte.
2021. jaanuaris on nimevahetus ikka käimas. Viimane suurem samm tehti mullu novembris, kui haigekassa omandas 2690 euro eest domeeni tervisekassa.ee.
Tänasel päeval kasutab haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakond juba tervisekassa.ee domeeni, ülejäänud osakonnad mitte.
Seni on #tervisekassa nime all soetatud tasse, näomaske, märkmikke ja pastakaid ning muid meeneid. Uuendamisel on ka stiiliraamat, mida viimati tehti 2015. aastal.
Lisaks otsustati tänavu haigekassas, et kõik tervist edendavad kampaaniad ja sõnumid liiguvad edaspidi tervisekassa nime alt, et tõsta tervise hoidmise vajalikkuse teemale pidevat tähelepanu, ütles ERR-ile haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink.
Trink ütles, et tervisekassa ei ole nimevahetus, vaid põhimõtteline ja vajalik muutus, et inimesed hakkaksid rohkem oma tervise eest hoolt kandma. "Tänane ravikindlustus ei jaksa üsna pea elustiilist tulenevate haiguste eest tasuda ja üks peamisi võimalusi on meil igaühel hoida oma tervist, vähendada toitumisest, stressist, vähesest liikumisest, alkoholi tarbimisest ning suitsetamisest tingitud haiguseid, osaleda kindlasti sõeluuringutel," rääkis Trink.
Trink viitas arenguseire keskuse tehtud analüüsile, mille järgi on 2035. aastal Eesti tervishoiust puudu ligikaudu 900 miljonit eurot.
"2026. aastal jõuab haigekassa senise rahastusmudeli tõttu seisu, kus maksudega seotud sissetulek jääb haigekassa jaoks madalamaks kui kulu ehk inimeste vajadus tervishoiuteenuste kasutuseks. Meil on ühiskonnana kolm võimalust: kas muuta rahastussüsteemi, langetada osutatavate teenuste arvu või hoida senisest enam tervist. Juba praegu kulub haigekassa eelarvest ligikaudu 80 protsenti elustiiliga seotud haiguste raviks," lausus Trink.