"Insight": Eesti ei tea, mida teha usbeki põgenikuga

Foto: ERR

Usbekistanist pärit Abdrašid Kušajev taotleb juba 2015. aastast alates Eesti riigilt asüüli. Riik ei näe põhjust teda siia jätta, kuid ei saa teda ka välja saata, sest mehel ei ole ühegi riigi kodakondsust ega dokumente. Sel ajal, kui migratsiooniametnikud lahendust otsivad, elab Kušajev juba viis aastat Eestis lindpriina ja on peavarju leidnud Tartu kodutute öömajas.

ETV+ uuriv saade "Insight" otsustas selgust saada, mis siis õieti juhtus Abdrašid Kušajeviga, kes ületas 2015. aasta oktoobris ebaseaduslikult Eesti piiri, olles kuue kuuga läbinud jalgsi, hääletades ja ühissõidukitega pea 4500 kilomeetrit.

Dokumentideta väikekaupmees

Kušajev on sündinud ja üles kasvanud Usbekistanis, kuid selle riigi kodakondsust tal pole. Praeguseks on tema mõlemad vanemad surnud ning mees on praktiliselt üksi.

2001. aastal, 14 aastat enne riigist põgenemist, müüs Kušajev maha oma korteri Usbekistani pealinnas ja kolis koos emaga isa majja äärelinna, Jašnabadi rajooni. Isa suri peagi ja konfliktide tõttu naabriga tuli maja maha müüa. Saadud raha eest ostis Kušajev emale Taškendis ühetoalise korteri, ise aga sõitis Venemaale. Kolme aasta pärast naasis ta kodumaale ja ajas seal kümme aastat väikestviisi äri.

"Ajasime emaga väikest äri, see tõi meile veidike sisse. 2009. aastal vahetasime elukohta - müüsime Taškendi korteri maha ja kolisime oblastisse. Elasime saadud rahast, üritasime olukorrast välja rabeleda," selgitas Kušajev.

Et Kušajevil polnud kodakondsust, pidi ta kodumaale naastes vormistama endale ajutise elamisloa. Tema enda sõnul oleks alalise elamisloa saamiseks vaja olnud sissekirjutust, mida talle ei võimaldatud. Mõne aja pärast suri ka ema. Pärast matuseid otsustas Kušajev riigist lahkuda.

Kušajev lahkus Usbekistanist 2015. aasta kevadel. Täpsem oleks öelda, et ta põgenes riigist, ületades ebaseaduslikult Kasahstani piiri. Ta läks piiriäärse Oktaši küla lähedal kolme päevaga jalgsi üle mägede. Kasahstanis istus ta bussi ja sõitis Almatõsse, kus taotles pagulase staatust.

Almatõs elas mees neli kuud. Kui kasahhi võimud keeldusid talle pagulase staatust andmast, otsustas Kušajev sõita Venemaale, sest kartis, et ta saadetakse kodumaale tagasi. Ta istus Novosibirskisse sõitvale bussile, ent kasahhi piirivalvurid tõstsid ta Pavlodaris bussist maha ja panid viieks päevaks aresti. Pärast vabanemist otsustas Kušajev ületada illegaalselt Kasahhi-Vene piiri.

"Kõndisin öö otsa mööda steppi, vihma sadas. Läksin terve öö üle põldude, ent mul oli orientiir - Vene poolel põlesid mingid tuled. Selgus, et see on raudteejaam. Nime ma enam ei mäleta, aga see oli Omski oblastis. Jõudsin sinna öösel, ööbisin trepikojas, hommikul sõitsin elektrirongiga Omskisse," meenutab Kušajev.

See polnud Kušajevi esimene katse Usbekistanist lahkuda. 90-ndate algul sõitis ta Venemaale, ent tuli koju tagasi. Nullindate algul üritas ta ennast veel kord Venemaal sisse seada, ent jälle edutult. Ta andis ennast ise võimudele üles ning need saatsid ta 2004. aastal kodumaale tagasi.

"2002. aastal sõitsin Venemaale. Elasin seal kaks aastat, taotlesin pagulase staatust või kodakondsust. Sain keeldumise osaliseks. Läbisin seal kõik kohtuastmed, seejärel pöördusin Strasbourg'i kohtusse. Minu kaebust ei võetud vastu, seega jäin tühjade kätega," jutustas Kušajev.

Kušajev veetis mõned kuud Omskis, kus taotles samuti pagulase staatust. Pärast järjekordset keeldumist otsustas ta suunduda Euroopa Liitu. Kušajevi sõnul oli pagulaste teema 2015. aastal Euroopas populaarne (seoses sõjaga Süürias - toim). Taskus Omskist saadud tõend, et tal pole raha, sõitis mees elektrirongidega Moskvasse. Moskvas veetis ta paar päeva, laenas sugulaselt raha ja ostis pileti Pihkva rongile.

"Öö olin rongis, hommikul jõudsin Pihkvasse. Pihkvas läksin bussijaama ja sõitsin bussiga Petserisse," meenutab Kušajev. Petserist hakkas mees kaardil sõrmega jälge ajades jalgsi läbi metsa Eesti poole astuma ja ületas 7. oktoobri õhtul kella viie paiku riigipiiri. Edasi jõudis ta pöidlaküüdiga Tartusse, kus vahetas viimased rublad eurodeks ja ostis pileti Tallinna.

Kušajevi sõnul tal öömaja jaoks raha polnud. Kuna Tallinnas ütlesid möödakäijad, et raudteejaam pannakse ööseks kinni, otsustas ta end võimude kätte anda. "Helistasin samal ööl politseisse. Politsei tuli mulle järele ja viis ära, hommikul viidi mind autoga Vaosse. Seega olen alates 2015. aasta 8. oktoobrist varjupaigataotleja," lõpetas Abdrašid Kušajev lühikokkuvõtte oma seiklustest.

Tagakiusamishirm

Põgenemist Usbekistanist põhjendab Kušajev hirmuga, et võimud hakkavad teda taga kiusama. "Illegaalne piiriületus on Usbekistanis kriminaalkuritegu. Ma kartsin, et mind võidakse karistada, sest ma võitlesin oma õiguste eest ja sattusin ebalojaalsete tagakiusatavate isikute nimekirja," väidab Kušajev.

Tõsi küll, riigipoolset tagakiusamist ta tõestada ei suuda, vaid viitab veebist leitud infole inimõiguslaste tagakiusamise kohta Usbekistanis.

"Varjupaiga andmise protseduuri käigus ei leidnud need väited kinnitust. Ilmselt ei ähvarda teda kodumaal miski. Ta elas seal pikka aega väga rahulikult. Keegi ei kiusanud teda taga. Ta lihtsalt ei taha sinna sõita, sest tahab elada kuskil mujal," selgitas PPA Põhja prefektuuri teabebüroo kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse talituse juht Kristiina Raidla-Puhm.

Kasahstani Radio Svoboda ajakirjanik Kazis Toguzbajev, kes on Kušajevi saatust jälginud alates 2015. aastast, ei pea teda samuti poliitiliseks pagulaseks. "Ta ei ole võimu poliitiline oponent, ei ole klassikaline inimõiguste kaitsja. Pigem võib teda nimetada omaenda õiguste kaitsjaks," usub ajakirjanik.

Mulle pole Usbeki dokumente vaja

2016. aasta kevadel keeldus Eesti kohus Kušajevile varjupaika andmast ja tegi talle ettekirjutuse sõita tagasi kodumaale. Väljasaatmist kartes sõitis Kušajev Saksamaale ja sealt edasi Taani. Ka seal keelduti talle asüüli pakkumast ja saadeti tagasi Eestisse. Hiljem on ta veel kord püüdnud Eestist põgeneda, ent samuti edutult.

Kušajevi sõnul püüti teda kodumaale tagasi saata. Eesti migratsiooniametnikud tegid Usbeki saatkonnale järelepärimise, ent diplomaatiline esindus keeldus mehele dokumente väljastamast, sest tal puudub riigi kodakondsus. "See päästis mind ja ma jäin siia," rõõmustas Kušajev.

Kušajev käib Eesti riigiga kohtu, nõudes oma siinviibimise legaliseerimist. Kohtud aga ei näe põhjust teda siia jätta ning käsivad tal endal kodumaale naasmiseks vajalikud dokumendid saatkonnas korda ajada.

"Mulle pole Usbeki dokumente vaja. Mind võidakse välja saata, kui ma sealt mingi tõendi saan," teatas Kušajev kategooriliselt. Nii elabki mees Eestis juba viis aastat ilma dokumentideta, toetusteta ja võimaluseta tööle minna. Peavarju saab ta Tartu kodutute öömajast. Kui ilm lubab, jalutab ta päeval linnas ja korjab mõnikord pudeleid, põhilise aja aga veedab Tartu Ülikooli raamatukogus, kus on tasuta internet.

Pikaajaline surfamine internetis on vilja kandnud - Kušajev on inimõiguste alal erudeeritud. Ta on kindel, et Eesti kohtud ja politsei ignoreerivad pagulasseisundi konventsiooni, ÜRO globaalset rändepakti ja isegi riigi põhiseadust.

"Käesolevas põhiseaduses mõistetakse pagulase all kodakondsuseta isikut nagu mina, kes on väljaspool oma tavalist elukohariiki. Mina olen väljaspool oma elukohariiki. Ja kes ei saa või ei soovi sinna naasta. Mina ei saa ega soovi Usbekistani naasta. Ma olen pagulane de facto," väidab Kušajev.

Eesti migratsiooniteenistuse juhi Kristiina Raidla-Puhmi sõnul on konventsioonis selgelt loetletud inimeste kategooriad, kes võivad pagulase staatuse saada, samuti selleks vajalikud tingimused. "Kui inimesel on üksnes subjektiivne soov elada seal, kus on parem, siis temale pagulase staatus ei laiene," jäi Kristiina Raidla-Puhm endale kindlaks.

Eesti migratsiooniametnikud on segaduses: pagulase staatust inimesele anda ei saa, välja saata samuti mitte. Keegi ei tea, mida teha ja kui kaua see venida võib.

"Omalt poolt üritame veel kord saada inimesele dokumendi. See on pikaajaline protsess. Probleem on selles, et inimene ei taha meiega koostööd teha, sest ei soovi kodumaale naasta. Püüame ise Usbekistani võimudega kokkuleppele jõuda. Vajadusel kaasame välisministeeriumi. Aga kõik see nõuab aega," ütles Raidla-Puhm.

Kuni Eesti migratsiooniametnikud kujunenud olukorrast väljapääsu otsivad, esitas Kušajev detsembris kohtule järjekordse apellatsiooni taotlusega väljastada talle dokumendid, mis võimaldavad tal Eestis elada ja riigist välja sõita.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: