Toomas Sildam: Reinsalu rääkis tõtt, valitsuse vahetumisel ongi tagajärjed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kaja Kallase valitsus astus pärast ametivande andmist ametisse Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Valitsuse vahetumise tõttu välisministri kabinetist riigikokku läinud Urmas Reinsalul on absoluutselt õigus, kui ta rõhutab, et valimistel on tagajärjed, nagu on tagajärjed igal valitsuse vahetumisel, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam.

Eelmisel välisministril Urmas Reinsalul meeldis tsiteerida nüüdseks üle-eelmist USA presidenti Barack Obamat, kes ütles, et valimistel on tagajärjed. Reinsalule meeldis see ütlus, sest ta ei pea demokraatlikuks, kui sõltumata valimistulemustest toimuks riigis kõik automaatselt vanaviisi edasi. Siis näeksime stagnaatilist, ametnikkonna põhist riiki, selgitas Reinsalu.

Ta pidas silmas, et uuel valitsusel on alati uued rõhuasetused. Nii ongi, ükskõik, kas valitsus vahetub pärast parlamendivalimisi või valimiste vahel, kui üks võimuliit väsib koos püsimast. Uus valitsus tähendab ka uut koalitsiooni ja vähemalt osaliselt uusi erakondi võimu jagamas, võimu teostamas.

Seda näeme praegugi, kui Kaja Kallase valitsus pöörab Jüri Ratase teise valitsuse mõned otsused rahulikult ümber. Ja teeb seda ilma kärata, sest peaministrierakonnaks tõusnud Reformierakonna partner on endine valitsuse juhtpartei, Keskerakond. Nende valitsemishaavadele ei taheta soola raputada.

Muidugi on uuel valitsusel käed osalt seotud, kasvõi seetõttu, et tänavune riigieelarve on juba vastu võetud ja selle muutmine oleks keeruline. Aga siiski, paar väikest näidet.

Alates mullu sügisest ei jõudnud eelmine valitsus üksmeelele, kas muuta korruptsioonivastast seadust ja panna ministrite poliitilistele nõunikele kohustus esitada nende majanduslikke huve näitavad deklaratsioonid. Justiitsministeerium oli vajaliku eelnõu valmis kirjutanud, aga valitsus ei saanud otsustada. Põhjuseks oli EKRE kui koalitsioonipartneri vastasseis. Väike asi, mis takerdus vaidlusesse, kas nõunike huvide deklaratsioonid, isegi kui nende esitamises kord kokku lepitakse, peavad olema ka avalikud. Aga mida on varjata? Kui oled avalikult nõus minema ministri poliitiliseks nõunikuks, siis on aus deklareerida ka enda majanduslikud huvid.

Uus valitsus saatiski nüüd asjakohase seadusemuudatuse riigikogusse.

Või meenutame, kuidas möödunud aasta detsembri lõpus otsustas eelmine valitsus Keskerakonna tollaste partnerite soovil, et Ida-Virumaale mõeldud õiglase ülemineku fondi raha saab kasutada ka Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa heaks. Ida-Viru ettevõtjate, omavalitsusjuhtide ja elanike nördimus oli suur, valitsuse rehepaplik plaan sai palju kriitikat, mis küll nagu hane selga vesi jättis tollased võimuerakonnad näiliselt ükskõikseks.

Uus valitsus aga otsustas kiiresti, et õiglase ülemineku fondist lähevad 340 miljonit eurot täienisti Ida-Virumaale, kes saab rohepöördest kõige rohkem pihta ja seda raha ei pudistata teistele maakondadele. Õige ja loogiline.

Tühised võnked, võib keegi öelda. Aga suvel 2019 tundus väike asi olevat ka uue koalitsiooni välisminister Reinsalu otsus, et meie diplomaadid ei osale teistes riikides vähemuste õiguste kaitseks korraldatud meeleavaldustel. Tegelikult oli see oluline nihe Eesti välispoliitilises mõtlemises ja tegutsemises.

Niisiis, Urmas Reinsalu rääkis tõtt – tagajärjed on valimistel, tagajärjed on igal valitsuse vahetumisel.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: