Kersti Krachti võimalik vahi alt vabastamine selgub järgmisel nädalal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1612759140000 | amCalendar}}

Tallinna ringkonnakohus arutas esmaspäeval kaitsjate Oliver Nääsi ja Sander Potisepa kaebust rahandusministri eksnõuniku, korruptsioonikuritegudes kahtlustatava Kersti Krachti vahistamisele ning kohus teeb selle kohta lahendi järgmisel nädalal.

Ringkonnakohus teeb määruse Krachti vabastamise või vahi alla jätmise kohta 16. veebruaril, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu BNS-ile.  

Nääs ja Potisepp on BNS-ile öelnud, et Kersti Krachtile esitatud kahtlustus on kunstlik ja ülepaisutatud ja tema vahistamine pole põhjendatud. "Kersti Kracht ei tunnistanud ülekuulamisel ennast talle etteheidetavates tegudes süüdi. Ta on kinnitanud, et ei ole kahtlustuses toodud tegusid toime pannud," ütles Nääs BNS-ile.

"Kuigi ma ei ole näinud asjas kogutud tõendeid, siis juba ainuüksi kahtlustuse teksti pinnalt on näha, et kahtlustus on ülepaisutatud ning kunstlik. Ühe näitena on ilmselgelt põhjendamata etteheide rahapesu kokkuleppes. Kahtlustuse tekstis ei ole kirjeldatud mitte midagi sellist, mida oleks võimalik käsitleda rahapesu kokkuleppena. Minu hinnangul ei olnud Kersti Krachti vahistamine põhjendatud ega vältimatult vajalik. Vaidlustame vahistamise ringkonnakohtus," ütles ta.

Nääsi sõnul peatati Kersti Krachti töösuhe rahandusministeeriumi poolt juba tema kinnipidamise päeval ning sellele järgneval päeval avaldas Kracht ise rahandusministeeriumile soovi töösuhe lõplikult lõpetada. "Seega ei ole Kersti Kracht enam avalikus teenistuses ning puudub mis tahes oht, et ta võiks toime panna avaliku usalduse vastasid kuritegusid," tõdes Nääs.

Nääsi sõnul on Krachti ja temale kuuluvate äriühingute varalist seisu käsitletud kohati valesti ning omistatud neile vahistamise kontekstis ka ebaõiget tähendust. "Kersti Kracht on enda ja talle kuuluvate äriühingute kohustustega hakkama saanud enne avalikku teenistust ning saab nendega hakkama ka pärast seda. Kohati jääb aga avaldatud seisukohtadest mulje, et kui Kersti Kracht jääks vabadusse, siis ta läheks enda varalise seisu parandamiseks kasvõi poodi vargile. Need väited on põhjendamata ja ausalt öeldes absurdsed," nentis Nääs.

Kaitsja märkis, et prokuratuur kinnitas kohtuistungil vahistamistaotluse arutamisel, et kui uues loodavas valitsuskoalitsioonis ei ole EKRE-t, siis kaalub prokuratuur uuesti Kersti Krachti vahistamise vajalikkust. 

Juhtiv riigiprokurör Taav Pern on BNS-ile öelnud, et Krachti vahistamise alus on tema majanduslikust seisust ja laiast suhtlusvõrgustikust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht ning kõnealune suhtlusvõrgustik ei ole seotud vaid EKRE osalusega praeguses valitsuskoalitsioonis.

"Kaitsja viitab väitele, mille prokurör ütles kohtus vastusena kaitsja enda oletusele nagu EKRE lahkumisega valitsusest kaoks Krachti puhul uute kuritegude toimepanemise oht. Me ei seostanud Krachti vahistamise vajadust ainult tema ametikohaga rahandusministri nõunikuna ning nentisime, et koalitsioonimuudatus võib vähendada tema ametikohast tulenevat ohtu. Rõhutasime ka seda, et uute kuritegude toimepanemise oht ei tulene üksnes tema ametikohast vaid tema isikust laiemalt," selgitas ta.

12. jaanuaril pidasid kaitsepolitsei töötajad Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes kahtlustatavatena teiste seas kinni suurettevõtja Hillar Tederi ja Kersti Krachti ning kahtlustus esitati Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile ja juriidilise isikuna Keskerakonnale.

Hillar Tederit ja Mihhail Korbi kahtlustustakse mõjuvõimuga kauplemises. Kahtlustuse järgi lepiti kokku, et Hillar Teder annetab Eesti Keskerakonnale enne kohalike omavalitsuse valimisi kokku kuni miljon eurot. Vastutasuks pidi Mihhail Korb korraldama Porto Franco arenduse kasuks õiguse rajada parkla väljasõidutee Tallinna linna maadele. Kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises on juriidilise isikuna saanud ka Keskerakond.

Hillar Teder on kahtlustuse järgi leppinud kokku altkäemaksu andmise Kersti Krachtile selle eest, et viimane kasutab ära oma positsiooni ministri nõunikuna, et kindlustada Porto Francole soodsad otsused Kredexi kriisiabimeetmete kasutamisel. Altkäemaksu üleandmine jäi toimumata kuivõrd Hillar Tederi ning Kersti Krachti pidasid kaitsepolitseiameti töötajad kinni.

Samuti kahtlustatakse Hillar Tederit ja Kersti Krachti rahapesu kokkuleppes, et varjata Tederilt Krachtile altkäemaksu andmist.

Lisaks on esitatud kuritegude toimepanemise kahtlustused veel kahele ettevõtjale.

14. jaanuaril andis maakohus loa võtta Teder ja Kracht esialgu kuni kaheks kuuks vahi alla.

Kaitsjad Erki Kergandberg ja Sandra-Kristin Kärner vaidlustasid Tederi vahistamise ringkonnakohtus, kus see oli arutusel sel nädalal. Ringkonnakohus teeb Tederi osas lahendi 10. veebruaril. 

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: