Päästjad manitsevad tartlasi üle Emajõe jää mitte käima
Tartus on Emajõgi mõnes kohas juba nii külmunud, et osa linlasi valib jalavaeva vähendamiseks üle silla minemise asemel otsema tee. Tartu linn ja päästeamet kutsuvad inimesi aga üles jääle mitte astuma, sest vooluveekogud on ettearvamatud.
Läbi linna voolaval Emajõel on mitu palet - kui näiteks kaarsilla juures voolab vesi veel lahtiselt, siis mõnes aeglasema vooluga kohas võib jääleminek tunduda täiesti ohutu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kohtadesse, kus on olnud märgata üle jõe minevaid jälgi, paigaldasid päästjad esmaspäeval ohutusplakatid.
"Viimastel päevadel on teateid sagedamalt olnud, paar päeva tagasi üks poiss toodi ära Kroonuaia silla juurest, täna hommikul oli üks meesterahvas läinud jää peale, kus oli täitsa lahtine vesi ääres. Üle-eelmisel nädalavahetusel uppus üks kalamees Väike-Emajõel. Olukord on ikkagi vooluveekogudel ohtlik," selgitas päästeameti kommunikatsioonijuht Marek Kiik.
Jõele satuvad peamiselt kas liigse uudishimuga lapsed või tartlased, kes näevad jäises Emajões võimalust vähesema vaevaga teisele kaldale jõuda. Sellised kohad on näiteks Karlova sadama, Kroonuaia silla ja turuhoone juures.
"Tartus üks koht, kus kindlasti jalavaeva tahetakse vähendada, on Lodjakoja juures Kroonuaia sillast ülesvoolu - seal on rada isegi sees näha. Päästjad käisid seal jää peal, mitmekihiline jää, vajusid seal ise läbi. Olukord oli küllaltki ohtlik," ütles Kiik.
Ka esmaspäeval oli enim jõel liikumist näha just Supilinnas Lodjakoja läheduses. Samas ütles Emajõe Lodjaseltsi juht, et nemad on sel alal mõõtnud jää paksuseks üle 20 sentimeetri, mistõttu võiks seal erandi teha ja liikumist lubada. Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi sõnul peaks selleks rajama ametliku järelevalvega jääraja, milleks aga suurt vajadust pole.
"Tartus ei ole selliseid kohti, kus on kahel pool kalda peal tõmbekeskus ja silda ei ole, nii et peab kindlasti üle jää saama. Selles mõttes Tartus majanduslikku vajadust jääteede avamiseks ei ole. See peaks olema ikkagi nende kohtade peal, kus jõe ületamine sildadega ei ole võimalik ja ringiga minna on väga pikk tee. Seal peab tõesti olema igapäevane järelevalve. Teoreetiliselt on võimalik teha, aga kindlam on ikkagi kasutada sildu, neid väga vähe meil ei ole," rääkis Haak.
Supilinnas Lodjakoja juurest üle jõe viiva teeraja piirkonda on kohalikud juba ammu silda soovinud. 2018. aastal valis linn sinna välja ka kergliiklussilla kavandi, ent raha silla ehitamiseks eelarves praegu pole.
Toimetaja: Merili Nael