Eesti möödunud aasta eksport jäi pea 2019. aasta tasemele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Statistikaamet

2020. aastal Eesti kaupade eksport võrreldes aasta varasemaga vähenes ühe protsendi ja import kuus protsenti. Esimesel poolaastal toimunud kaubavahetuse langust aitas tasakaalustada lõpukuudel toimunud kasv –detsembris kasvas eksport 25 protsenti ja import 10 protsenti.

2020. aastal eksportis Eesti kaupu jooksevhindades 14,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 15,1 miljardi euro eest.

Kaubavahetuse puudujääk oli 845 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes 2019. aastaga kaks korda.

Puudujäägi vähenemist mõjutas enim transpordivahendite impordi kahanemine ja elektriseadmete ekspordi kasv. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbli, kokkupandavate puitehitiste) kaubavahetuses. Suurim puudujääk oli keemiatööstuse tooraine ja toodete ning transpordivahendite kaubavahetuses.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul tõi 2020. aasta kaubavahetuses kaasa suuri muutuseid.

"Esimeses kvartalis toimus kaubavahetuses väike kahanemine, teises aga juba järsk vähenemine. See oli tingitud viirusega seotud piirangutest, kus paljud ettevõtted olid sunnitud vähendama tootmismahtusid ning piiriülene kaubavahetus oli takistatud. Kolmas kvartal näitas taas positiivseid arenguid ja neljandas kvartalis, eriti viimastel kuudel, sai majandus hoo sisse," selgitas Puura.

Euroopa Liidu (EL-i) 27 riigi osatähtsus moodustas Eesti koguekspordist 66 protsenti ja -impordist 76 protsenti. Eesti kaubavahetuse puudujääk EL-i riikidega oli kaks miljardit eurot, mis on 445 miljonit eurot vähem kui 2019. aastal. Kaubavahetuses EL-i riikidega vähenes eksport neli protsenti ja import seitse protsenti, millele avaldas mõju ka Suurbritannia lahkumine EL-ist.

Kaubavahetuses EL-i väliste riikidega kasvas Eesti eksport seitse protsenti ja import vähenes kolm protsenti.

Eestist viidi 2020. aastal nagu varemgi enim välja elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Kõige rohkem mõjutas eksporti elektriseadmete väljaveo suurenemine (259 miljonit eurot). Enim vähenes mineraalsete toodete (133 miljonit eurot), transpordivahendite (124 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (104 miljonit eurot) eksport.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Rootsi ja Läti.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 71 protsenti. Võrreldes aasta varasemaga vähenes nii kodumaiste kaupade väljavedu kui ka reeksport ühe protsendi.

Märgatavalt kahanes Eesti päritolu põlevkivikütteõli, töödeldud kütteõli, müügiautomaatide, seadmete osade ja kokkupandavate puitehitiste väljavedu. Enim suurenes kommunikatsiooniseadmete, integraallülituste ja desinfitseerimisvahendite eksport. Eesti päritolu kaupade peamised sihtriigid olid Soome, Rootsi ja USA.

Eestisse imporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastaga vähenes kõige rohkem transpordivahendite (349 miljonit eurot) ja mineraalsete toodete (325 miljonit eurot) sissevedu. Samal ajal suurenes puidu ja puittoodete import. Kõige rohkem toodi kaupu Soomest, Saksamaalt ja Lätist.

Eesti eksporti 2020. aastal kaupu 184 riiki ja importis 143 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 140 riigiga.

Suurim kaubavahetuse ülejääk tekkis kaubavahetuses USA, Norra ja Rootsiga. Suurim puudujääk oli kaubavahetuses Saksamaa, Poola ja Leeduga.

Möödunud aasta detsembris eksportis Eesti kaupu 1,3 miljardi euro väärtuses ja importis 1,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2019. aasta detsembriga suurenes eksport 25 protsenti ja import 10 protsenti.

Detsembris mõjutas ekspordi kasvu enim elektriseadmete ja mineraalsete toodete väljavedu ja impordi suurenemist elektriseadmete ning metalli ja metalltoodete sissevedu.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: