Arakas: ükski erakinnisvaraobjekt ei vaja riigi tugilaenu
Eelmise valitsuse otsus anda laenu Porto Franco arendusele oli halb juba enne korruptsiooniskandaali ning riigi jaoks on see õppetund, et eraõiguslik kinnisvaraobjekt ei vaja riigi tugilaenu, ütles "Esimeses stuudios" ärikinnisvara fondivalitseja Eften Capitali tegevjuht Viljar Arakas.
Arakase sõnul teadsid kinnisvaraettevõtjad algusest peale, et eelmise valitsuse laenuootsus oli väga halb otsus.
"See, et ettevõtja laenu küsib, küsida võib ikka. Kui sinna juurde tuli korruptsioonimõõde, seda halvemaks muutus. Porto Franco oli halb päev kõigi jaoks kinnisvarasektoris, sest me peame aru saama, et kindlasti on ka täna rida arendajaid, kes tahab Tallinnaga teha kokkuleppeid. Selles valguses kõik sellised kokkulepped lükatakse edasi. Paljudele arendajatele, kes Tallinnas asju ajavad, see Porto Franco kaasus tekitab probleeme," rääkis Arakas.
"Riigile on õppetund see, et ükski eraõiguslik kinnisvaraobjekt ei vaja riigi tugilaenu," lisas Arakas.
Kinnisvarakrahhi ei ole ega tule
Neljapäeval avaldatud majandustulemuste järgi on eelkõige suuremad ehitus- ja kinnisvaraettevõtted koroonapandeemia ajal saanud hästi hakkama ning kasumit isegi suurendanud. Arakas märkis, et kinnisvarakriisi praegu tõesti kusagilt ei paista ning eelmise aasta teine pool üllatas ka kogenumaid ettevõtjaid.
"Eelmise aasta aprillis oli Tallinna korteritehingute maht langenud 50 protsenti, oli suhteliselt selge, et hinnad peavad hakkama alla kerima. Seda ei juhtunud. Ma olen hiljem öelnud, et kui me arvame, et me midagi kinnisvarast teame, siis peame kogu aeg olema alandlikud, säilitama õppimisvõime – turul on alati õigus, turu jõudu ei tohi kunagi alahinnata," lausus ta.
Arakas tõi välja, et praegune tõusuaeg pikalt ei kesta ning põhjuseid näeb demograafias. "Üks oluline nüanss: täna inimene, kes teeb kodu ostmise otsust, on laulva revolutsiooni laste viimane ots. 1990ndatest on teada, et tuleb sündivuses suur auk sisse, mis hakkab jõudma kinnisvaraturule. See, et nõudlus on hea täna, vastab tõele, aga et see ka kahe-kolme aasta pärast nii on, selles me väga kindlad ei ole," nentis Arakas.
Käesoleva aasta alguse kohta ütles Arakas, et kehv olukord oli ette teada, tõusu loodetakse näha aprillis-mais.
"Meil on täna Baltikumis kuskil 1300 üürnikku, ja kui ma võrdlen seda (2020. aasta) kevadega, siis oli närvilisus suurem. Oli palju pöördumisi üüri alandamiseks ka nende ettevõtete poolt, kellel seda vajadust polnud. Sügisel, kui viiruse olukord oli hullem, oldi rahulikumad – sellega ollakse harjunud, seda võetakse kui paratamatust ja loodetakse, et olukord end ära klaarib lähiajal," rääkis Arakas.
Arakas tõi välja ka Eesti ja teiste Balti riikide erineva käitumise koroonapandeemia ajal. "Naabritel on meiega võrreldes palju hullem. Käisin Riias ja meie suured kaubanduskeskused nägid keset päeva välja samasugused nagu keset ööd. Mõned üksikud poed avatud, mõned üksikud inimesed käivad ringi. Läti-Leedu piirangud on olnud võrreldamatult suuremad kui meil. Eesti on majanduse mõttes olnud väga palju rohkem avatud kui Läti-Leedu, kas või restoranide seisukohast," lausus Arakas.
Riikide rahanduses toimuv räägib senistele tõdedele vastu
Kommenteerides rohkem kui saja Euroopa teadlase ettepanekut kustutada majanduse turgutamiseks osa Euroopa riikide võlast, märkis Arakas, et kõik kunagi ülikoolis õpitu räägib sellele vastu, kuid tänases olukorras tundub, et muud teed polegi.
"Ega nominaalselt, juriidiliselt ei pea võlgu maha kirjutama, ära kaotama. Ma arvan, et mingi aja pärast me hakkame nägema riiklikke võlastatistikaid, kus on toodud välja valitsussesektori võlg ja tärniga on märgitud, et kui palju asub sellest võlast riigi keskpangas. Euroopa keskpanga bilanss oli eelmise aasta jaanuaris 45 protsenti euroala sisetoodangust, praegu on 70 protsenti. See juhtus ühe aastaga. Euroopa keskpanga bilansist kujuneb Euroopa riiide võlakirjade kolikamber või manala. See on paratamatu ja see räägib vastu kogu senisele rahandusteooriale, kuid faktid on sellised," lausus Arakas.
Arakas tõi välja, et debatt, kas kärpida kriisis või laenata end kriisist välja, peeti ära juba Kreeka majanduskriisi ajal. "Õppetund on see, et struktuurseid reforme ei suudeta valitsuste poolt ellu viia ilma, et ei oleks rahutused tänaval. Ainuke viis on uue võla emiteerimine, mille keskpank kokku ostab. See on rahanduspoliitiliselt täiesti uus nähtus, aga meil tuleb ajaga kaasas käia ja midagi uut õppida. See on täna nii ja ma ei usu, et see järgmise kümnendi jooksul hakkaks teistmoodi minema," rääkis Arakas.
Toimetaja: Marko Tooming