Kaarel Tarand: optimistlik seletus kurvale edetabelile ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Tänapäeva maailmas, kus loetaval kujul info ja meelelahutus on kättesaadav mitmest allikast, kirjeldab raamatumüügi edetabel rahva vaimu seisu just täpselt sama vähe kui MMS-klubi olemasolu üldist rahvatervist, leiab Kaarel Tarand Vikerraadio päevakommentaaris.

Igal aastal, kui Eesti Kirjastuste Liit avaldab edetabeli lõppenud aasta enim müüdud raamatutest, jaksab selle sisu või õigemini jaksavad armsad kaasmaalased mind üllatada. Üllatuma ju ei peaks, aastast aastasse kordub see, et nimekiri raamatutest, mida loen mina ja minu tutvuskond ning millest kõneldakse Sirbi toimetuses või mida arvustatakse kultuuriajakirjades, kattub kirjastuste müügiedetabeli sisuga vaid mikroskoopilises osas. Aga kui peaaegu keegi meist ühekaupa ja sõpruskonnana ei kattu ühegi statistilise põhitunnuse järgi "keskmise eestlasega", miks peaks see siis raamatute ostmise ja lugemisega teisiti olema.

Õigem oleks seda tunnet kirjeldada kui leppimise ja lootuse segu, nagu ka korralistel valimistel, kus kodanikel ei ole veel kordagi 30 aasta jooksul õnnestunud mulle meeldivat tulemust tekitada, kuid ka keskpärase juhtimise tingimustes on ühiskond mõndagi korda saatnud. Ja iga kord on põhjust loota, et järgmisel korral läheb paremini.

Tõenäoliselt on mullusel raamatute müügitabelil ka erakorralise olukorra jäljed. Oli perioode, mil inimesed ei pääsenud või ei julgenud poodidesse minna. Jättes tipu juhukõikumised kõrvale, peab tõdema, et 2000 eksemplari müük andis 2019. aastal koondtabelis 40., aga mullu 35. koha. 1500 eksemplari müügi asetused olid vastavalt 65. ja 53. koht. Esisaja piiril oli asi juba natuke hapum, sest 2019. aastal oli vaja sinna pääsuks müüa 1153, mullu 1078 raamatut, mis tähendab, et sellel joonel on languskurss üle 6 protsendi aastas ja seda ei kompenseeri ei sisuliselt ega rahaliselt e-raamatute leviku kasv. Ja 2015. aasta sajas raamat oleks oma müügitulemusega mullu olnud 63.

Eelöeldule on lihtne lisada üldist allakäigunuttu keele, kultuuri ja rahvuse väljasuremisest, kuid sama lihtne kui halada, on ka leida olukorrale mõistuspäraseid ning optimismiks alust andvaid seletusi. Mõned näited.

Aastast aastasse kummutavad müüginäitajad arusaama, et tänapäeva lapsed ei loe midagi. Lasteraamatuid on edetabelis aina rohkem, mõned menukid püsivad seal aastaid ja jõuavad ka kordustrükkidena tippu. Lapsed loevad, võib selle põhjal hõisata. Kuid teisalt võiks müüginimekiri peegeldada kõigest lapsevanemate ja eriti vanavanemate teatud süütunnet ja mõningast nõutust oma järeltulijate kasvatamisel. Raamaturahval, kelleks eestlased end pidukõnedes peavad, lastetoas voodi võib olla, aga raamaturiiul peab olema. Kuid kas need lasteraamatute kasvavad kuhjad neis riiulites ikka leiavad üldse tarvitamist? Vähemasti kodudes, kus iga põlvkond oma lapsepõlve pärandit täiskasvanuks saades kohe ei hävita, peaks aastakümnetegi tagant head lastekirjandust muinasjuttudest Astrid Lindgrenini olema alles rohkem kui innukalt lugeva lapse ajabilansi mahub. Seega ei ole müügitulemus tingimata üldse tegeliku lugemusega seotud.

Ajabilanss, mitte edetabel on põhiküsimus ka igas vanuses täiskasvanud lugeja ehk tarbija, aga ka tootja jaoks. Lugemine, kirjutamine ja arvutamine täiskoormusega on tööealise elanikkonna aina suurema osa põhitöö päevast päeva. Arvutite ajastul ei saagi teisiti olla kui nii, et aina väiksem osa igaühe loetud tekstimahust on jõudnud võtta raamatu kuju. Tähendab, kui leiame edetabelist liiga palju lasteraamatuid ja kõike veidrat, mida nimetadagi ei taha, siis selle põhjuseks ei ole mitte see, et olgu aine- või ilukirjandust, muust tarbekirjandusest ja muidu vajalikest tekstidest rääkimata, loetaks varasemast vähem, lihtsalt teekonnal autorist lugejani ei võta see enam paberkandjal raamatu kuju. Sest see on aeglane viis, kuid infotehnoloogia ajastul on võimalik ja vajalik saada kõik kätte kiiresti.

Kolmandaks viib edetabel eksiteele ka inimeste jagunemise asjus teaduse ja ebateaduse teljel. Ainult Yuval Noah Harari jaksab raamatumüügis mingitki konkurentsi pakkuda tarokaartidelt ja Kadrioru puuõõnsustest valguvale sulakullale. Kui võrrelda eestlaste huvi trükitud entsüklopeediate või sõnaraamatute soetamise vastu 50 või 30 aastat tagasi ja praegu, peaks eestlased kultuurrahvana sootuks maha kandma. Tegelik asjade ja vaimu seis on tõenäoliselt hoopis vastupidine. Meil on keeleveeb ja vikipeedia, mille kasutamine ületab kümneid või isegi sadu kordi kunagiste trükitud koguteoste igapäevase koduse lehitsemise oma.

Kui keegi väidab – ja võib-olla isegi õigesti – et 10 või 20 aastat tagasi avaldati praegusest enam populaarteaduslikku ja muidu harivat kirjandust, siis pakun, et seegi ei räägi rahva vaimsest allakäigust, vaid tõsiasjast, kui kehvasti võrreldes praegusega olid meil siis lood teadust populariseeriva ajakirjandusega. See oli vajunud loodus- ja kultuuriajakirjade äärealale, kuid on tänaseks taas kohustuslik osa peavoolust. Teadusuudiste, -toimetajate ja -saadeteta ei saa läbi ükski korralikum kanal. Igal on oma Novaator, Forte ja teadus, raketid ja miniturniirid. Ühesõnaga, kokku saame kvaliteetset rohkem ja paremini kätte, kuid see ei peegeldu enam trükitud ja müüdud raamatute edetabelis, mis aina vähem defineerib rahvuse vaimu seisu.

Kui keegi on eksiteel, siis ühiskond peab teda välja aitama, nagu pimedusest püütakse välja vinnata vaktsiinivastaseid, kuid raamatumüügi edetabel kirjeldab rahva vaimu seisu just täpselt sama vähe kui MMS-klubi olemasolu üldist rahvatervist.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: