Ministeerium sai ettepaneku teha gümnaasiumi lõpueksamid vabatahtlikuks
Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor tegi haridusministeeriumile ettepaneku teha tänavu ka gümnaasiumi lõpueksamid vabatahtlikuks, et välistada pandeemia olukorras võimalust, kus haiguse või karantiini tõttu jääb noorel kool lõpetamata.
Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer tõstatas mure, et pandeemia tõttu võib mõnel gümnasistil tänavu kool halbade juhuste kokkulangemise tõttu lõpetamata jääda, kui ta peaks nii eksami kui ka korduseksami ajal olema haige või karantiinis. Võimalusi eksam sooritada on vaid kaks. Seetõttu soovitab ta kaaluda ka gümnaasiumi lõpueksamite vabatahtlikuks muutmist, nii nagu on plaanis põhikooli lõpueksamitega.
"Kui õpilane on haige või eneseisiolatsioonis, siis ta ei tohi neil päevil teha eksameid ega ka järeleksameid. Keegi ei saa garanteerida aga, et ka korralik õpilane ei satu kohustuslikku eneseisolatsiooni pikaks ajaks, ja siis jääb tal kool lõpetamata ja sel aastal edasiõppimisele on ka kriips peal. Seetõttu tulebki [eksamite sooritamine kooli lõpetamisest] lahti siduda," seisab Ojaveeri ettepanekus haridusministeeriumile.
Tema sõnul ei saa keegi garanteerida, et riigi poolt määratud korduseksami ajal saab õpilane näiteks eneseisolatsiooni tõttu eksamile minna. Samuti on selle fakti kontrollimine keeruline.
"Kui siiani pidid õpilased riigieksamilt puudumise korral esitama arstitõendi, siis kuidas on sel aastal nõue? Sest enesesiolatsioonist teatatakse õpilasele telefonitsi ja on esinenud juhtumeid, kus kirjalikku teadet ei tulegi või kui tuleb, siis mitmepäevase hilinemisega. Kool ju ei tea, kes õpilastest on määratud kohustuslikku eneseisolatsiooni, seda teavet ei tohi terviseamet koolile anda," põhjendas Ojaveer.
Lisaks tõi ta ohukohana välja asjaolu, et kui õpilane on määratud eneseisolatsiooni või on sümptomiteta põdeja, võib ta kooli lõpetamise soovist ikkagi eksamile välja ilmuda, mis aga on teiste suhtes ohtlik.
"Sellist olukorda tuleb igal juhul vältida. Sellest lähtuvalt pean äärmiselt vajalikuks 2020/2021 õppeaastal teha gümnaasiumi lõpueksamid vabatahtlikuks," leiab Ojaveer.
Kui Ojaveer näeb parima lahendusena eksamite vabatahtlikuks muutmist, siis näiteks Jaak Petersoni gümnaasiumi juht Merike Kaste samal meelel pole.
"Minule meeldiks ikkagi niiviisi, et õpilane teeb koolieksamid, kaitseb uurimustöö, teeb kolm riigieksamit ja siis on gümnaasium lõpetatud. Minu meelest peab mingi tulemus olema. Me ei saa öelda, et ma olen viibinud gümnaasiumimajas kolm aastat. Võiks olla mingisugune tulemus ja mingi pingutus," selgitas Kaste.
Haridusministeeriumi koostatud määruste eelnõude kohaselt gümnaasiumi lõpetamise tavapäraseid tingimusi ei muudetaks ja gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada eksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles. Tavapärane kord näeb ette, et riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest.
Ministeerium Ojaveeri probleemipüstitust lahendama ei kiirusta.
"Esmalt soovime teada, kuidas suhtuvad partneritele juba kooskõlastamiseks saadetud eelnõusse huvigruppe esindavad organisatsioonid (õpetajad, õpilased, koolijuhid, koolipidajad). Ootame neilt tagasisidet lähipäevil ning kujundame seejärel oma seisukoha," kommenteeris haridusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo ERR-ile.
Ministeerium toonitab, et peab lõpueksameid oluliseks, ka koroonaajastul.
"Sealjuures on siiski väga oluline, et eksamid annavad nii õppijatele, õpetajatele kui riigile võimaluse hinnata koroonakriisist tingitud olude mõju ning pakkuda neile, kes seda vajavad, tuge lünkade täitmisel," põhjendas Hollo.
Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael