Vabariigi aastapäeva pidustusi võõrustaval Paidel on omariikluses tähtis roll ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Olev Kenk/ERR

Tänavused vabariigi aastapäeva pidustused tulevad nakkusohu tõttu äärmiselt tagasihoidlikud. Ära jääb tavapärane kaitseväe paraad ja presidendi vastuvõtt. Küll ei jää pidamata presidendi kõne ega toimumata aastapäeva kontsert, mis seekord jõuavad rahavusringhäälingu kanalite vahendusel inimesteni Paidest. Muu hulgas on Paide linnal tähtis roll ka Eesti Vabariigi sünniloos.

Teenekas muusikapedagoog Olaf Lääne on Paide kiriku oreliga sinasõber olnud 48 aastat. Paide kirik ja linna keskväljak, ehk ajalooline turuplats, on samuti lahutamatud. Paide on ka üks neid kohti, kus Eesti Vabariik välja kuulutati.

"Oleme seismas Paide keskväljakul, kohal, kus on asunud ajalooline Paide keskväljaku kaev. Justnimelt siin kaevu vahetus läheduses, või miks mite ka kaevu peal, 25. veebruaril 1918 loeti ette manifest Eestimaa rahvastele. Ehk siis see on üks nendest kohtadest, kus Eesti Vabariik välja kuulutati pöördelistel veebruaripäevadel ja seda siis Tallinna, Pärnu, Viljandi ja Rakvere kõrval," teab Järvamaa Muuseumi teadusjuht Ründo Mülts.

Paide on ka üks linnadest, kus riigi sünnitunnistus 1918. aastal ära trükiti. Iseseisvusmanifesti originaal on siiani Järvamaa Muuseumis hoiul.

"Tänu Jaan Lintropi nimelisele kirjamehele selle manifesti originaaltekst siia kohapeale jõudis ja tänu rahvuslike tegelaste hoogsale koostööle manifest paljundati ja siit siis 25. veebruaril üle maakonna laiali saadeti," räägib Mülts.

Saksliku mentaliteediga linnakeses oli iseseisvusmanifesti ettelugemine julge samm, see sai teoks tänu siin paiknenud eestimeelsele Paide pataljonile Jaan Maide juhtimisel. Riikluse taastamise järel sai iseseisvusmanifesti ettelugemisest tava, mida Paides korratakse 25. veebruaril igal aastal.

Kuigi riigipea peab oma aastapäevakõne siin tänavu esimest korda, on Eesti sünnipäeva pidamine olnud paidelastele alati südameasi.

"Kõige suurejoonelisem ennesõjaaegne aastapäeva tähistamine toimus 1928. Meil on säilinud fotosid, kus kogu linn oli dekoreeritud, olid tolleaegsete riigitegelaste pildid, olid vanikud, olid dekoreeritud ja elektrituledega kaunistatud hooned. Vabariigi aastapäeva tähistamise juurde kuulusid loomulikult aktused, kuulus keskväljakul toimunud Kaitseväe paraad ning hiljem õhtul siis kohalikus rahvamajas toimunud kontsert-aktus koos näitemänguga," ütleb Mülts.

Vabadussõja monument jäigi Paide linnasüdamesse püstitamata, küll aga ehitati 1929. aastal valminud rahvamaja vabadussõdalaste mälestuseks.

Kuigi kohalikel inimestel ei ole 24. veebruaril sellesse majja asja, suhtuvad nad suure sümpaatiaga sellesse, et Eesti Vabariigi sünnipäeva kõige olulisemad sündmused toimuvad sel korral just Paides.

"Minule kui turismiinimesele on loomulikult see ülitähtis. Sest sügisel välja mõeldud kutsunglause "Tulge meile, siia on lihtne tulla, hea olla" töötab, töötab täiega!" leiab turismikorraldaja Piret Sihver.

"Mulle isiklikult väga meeldib see, et kõrged riigiametnikud on vastu võtnud otsuse, et käiakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamas ja tullakse niiöelda rahvale lähemale," lisab ettevõtja Indrek Ammer.

"Minu jaoks on presidendi tulek Paidesse selge märk sellest, et Kadriorus on märgatud seda mis meie linnas toimub. Ja seda peetakse oluliseks," ütleb kultuurijuht Martha Beryl Grauberg.

"Meil on muusika-teatrimaja, mida me ise loeme nagu viiendaks kontserdimajaks. Ja kui kõigis teistes kontserdimajades on see pidu toimunud, siis väga tore, et ta toimub nüüd siis siin. Paide inimestele tähendab see väga palju," kinnitab ettevõtja Enno Rõõs.

"Sellest saab kindlasti üks hetk, millele on väga positiivne tulevikus ka tagasi vaadata," usub Paide abiturient Damaris Ly Tambla.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: