Haigekassa esitas mullu raha tagasinõudeid 1,7 miljoni ulatuses

Haigekassa
Haigekassa Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Haigekassa esitas eelmisel aastal raviasutustele ja inimestele kokku 2258 tagasinõuet summas 1 738 465 eurot.

Haigekassa nõuete osakonna juhataja Jelena Kont ütles, et viise, mille eest ja kuidas haigekassa peab seaduse järgi raha tagasi nõudma, on mitu.

Näiteks üks levinud viis, kuidas nii maksu- ja tolliametit ning haigekassat petetakse, käib läbi sotsiaalmaksu deklareerimise ning selle hilisema mittemaksmise, samas arvutab haigekassa näiteks töövõimetushüvitisi ja sünnitushüvitist just sotsiaalmaksu aluseks võttes. 

"Tavaline on olukord, kus ettevõte deklareerib töötaja eest sotsiaalmaksu, aga tegelikkuses ei maksa seda hiljem maksuametile ära. Samal ajal on töötaja haiguslehel ja saab selle eest meilt hüvitist. Kui maksuamet tuvastab, et sotsiaalmaksu tegelikkuses ei maksta ning parandab andmed, on ka meil alus haigusraha tagasinõudmiseks," rääkis Kont.

Samal ajal käivad ka kriminaalmenetlused, kus haigekassat kaasatakse kannatanuna, sest alati ei õnnestu haldusmenetluse kaudu raha tagasi saada. "Pettuste eest raha tagasi nõudmine on lisaks meie kohustusele ka põhimõtte küsimus, sest inimeste raviks mõeldud raha välja pettes panevad petjad kannatama need, kes selle raha eest võiks tegelikult ravi saada," lisas ta. 

Samuti ei tohi tööandja haiguslehel olevale inimesele samaaegselt maksta palka, ka see on alus tagasinõudeks. "Töövõimetushüvitist maksab haigekassa inimestele, kel samal ajal jääb sissetulek haiguse ajal saamata. Hüvitis pole mõeldud selleks, et riiki ja tegelikult kõiki makse maksnud inimesi petta ning rohkem teenida, kui tavaliselt kuupalk oleks. Lisaks on see seadusevastane," manitses Kont.

Kuigi paljud ei tea, nõuab haigekassa raha tagasi ka juhul, kui näiteks kakluse või muu vägivalla käigus tekitab vägivallatseja kannatanule vigastusi, mis vajavad arstiabi ja selle eest esitatakse haigekassale arved. Just needsamad raviarved tuleb kriminaalmenetluse tulemusena süüdi mõistetud inimesel haigekassale tagasi maksta.

2020. aastal oli selliseid olukordi 366 korda ja tagasinõudeks läks  kokku 350 000 eurot.

Nõuete osakonna juhi sõnutsi näitab lihtne arvutus, et keskmiselt tuli süüdlasel maksta tuhatkond eurot, kuid reaalsuses on nii paarikümne euroseid arveid, aga ka paarikümne tuhande euroseid nõudeid.

Nõudesumma  mittelaekumisel pöördub haigekassa kohtusse. Mullu esitas haigekassa kohtule 142 hagiavaldust summas üle 232 000 euro.

Väga suure nõude võib kaasa tuua liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi jäämine, ka sel juhul nõuab haigekassa kannatanute ravikulud, ravimite kulud ning töövõimetushüvitise tagasi.

Eelmisel aastal oli selliseid nõudeid vähem kui 2019. aastal, kuid samas on tõusnud nõuete kogusumma, sest tervishoid kallineb pidevalt. 2019. aastal oli kokku 830 nõuet summas ligikaudu 804 000 eurot ja eelmisel aastal 800 nõuet summas ligikaudu 881 000 eurot.

Üks sageli teadmatusest tekkiv nõue on seotud Euroopa ravikindlustuskaardi kasutamisega. Inimesed vajavad reisi ajal sageli arstiabi ja esitavad Euroopa Liidu liikmesriigi raviasutusele ravikindlustuskaardi, omamata samal ajal Eestis ravikindlustust. "Ei arvestata, et kaarti võib kasutada ainult juhul, kui inimesel kehtib Eestis ravikindlustus. Kaart on mõeldud ainult kindlustuse kehtivuse ajaks. Hiljem jõuavad kõik ravikindlustuskaardi alusel osutatud arstiabi arved meile ja kui arstiabi saamise ajal inimesel kindlustust polnud, peame raha tagasi nõudma," rääkis Kont.

Eelmisel aasta oli selliseid juhtumeid 34 kokku summas 27 000 eurot.

Tagasinõuetest ei pääse ka raviasutused. Kuigi suur osa tagasinõuetest on seotud inimliku eksimusega, on ka neid, kes kirjutavad arveid teenuste eest, mida inimesed pole saanud. Mullu oli raviarvete esitamisega raviasutustele kokku 572 nõuet ligikaudu 332 000 euro eest.

"Palume jätkuvalt inimestel digiloo keskkonnas oma raviarveid vaadata. Ainult inimene teab, kas arsti poolt kirja pandud teenuseid on inimene tegelikult saanud või ei. Meile laekus eelmisel aastal inimeste poolt mitmeid vihjeid, kontrollisime neid ning tegime ka tagasinõudeid," avaldas Kont.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: