"Samost ja Sildam": me peaks kasutama kõiki võimalusi vaktsiini hankimiseks

Foto: Ken Mürk/ERR

Ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam arutlesid Vikerraadio saates "Samost ja Sildam" koroonaviiruse vastase vaktsineerimise üle. Samosti sõnul peaks Eesti vaktsiinide hankimisel aktiivsem olema ja selleks tuleks kasutada kõiki olemasolevaid võimalusi.

Samost rääkis, et rahaliselt kõige odavam pandeemiaga võitlemise meede oleks vaktsiini ostmine.

Samost viitas uudistele Saksamaalt, kus ligi miljon doosi AstraZeneca vaktsiini lihtsalt laos seisab. Ta ütles, et ei oleks paha, kui Eesti riik selle vaktsiini ära osta saaks. Kuigi tema sõnul on paljud sellise lähenemisviisi vastu, tasuks seda siiski proovida.

"Tegemist on erakorraliste oludega, kus peaks proovima ka erakorraliste lahendustega välja tulla," sõnas Samost.

Sildam küsis seepeale, kas siis iga Euroopa Liidu liikmesriik peaks hakkama ise enda riigi nimel oma erakorralisi lahendusi välja nuputama või tuleks seda teha Euroopa Liidu tasandil ühiselt.

Samost nimetas Sildami küsimust demagoogiaks ja ütles, et Euroopa suurriigid, nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, on juba ammu eraldi vaktsiine hankinud. "Kui Eesti üritaks kuskilt vaktsiini hankida, kas Euroopa Liidu siseselt, otse ravimitootjatega läbi rääkides, siis ei oleks selles midagi esmakordset ega erakordset," ütles Samost.

"Pigem tuleks valitsuselt küsida, et miks seda ei ole juba tehtud, sest vaktsineeritud inimeste arv ja inimeste arv, kes on immuunsed viiruse vastu on ju haiglas viibivate inimeste arvu kõrval teine oluline kriisi juhtimise mõõdik, mida tuleks jälgida," lisas Samost.

Samost märkis, et kuigi vaktsineerimisel on toimunud väike edasiminek, ei ole riik jõudnud kogu vaktsiini ära kasutamiseni, ilma, et tekiks kuskil tõrkeid.

"Me peaksime tegema kõik võimaliku selleks, et hankida täiendavalt vaktsiine. Iga rahasumma, mis makstakse uute vaktsiinide hankimiseks, on tühine võrreldes selle kuluga, mis tekib ühiskonnale seoses piirangutega, olgu selleks, kas kaubanduskeskuste kinni panemine või kasvõi muuseumide kinni panemine," lausus Samost.

Sildam küsis, kas Eestis vaktsineerib praegu sellise võimekuse piires, et vaktsineeritakse täpselt nii palju kui võimalik on. Samosti hinnangul see nii ei ole. "Me vaktsineerime ära selle arvestusega, et pooled doosid jääksid ootele."

Sildami sõnul on see loogiline. Samost viitas aga et mõned riigid Euroopas on sellest loobunud ja tema sõnul võiks ka Eesti sellest loobuda. "Praegusel hetkel me oleme võidujooksus ajaga, me oleme võidujooksus viirusega. Minu meelest tuleks ära vaktsineerida kõik doosid, mis Eestis reaalselt olemas on ja võtta see risk, et juhul kui ei tule uusi doose, siis on inimestel teatav kaitse olemas. Esimene doos annab piisava kaitse, seda näitavad mitme riigi uuringud," lausus Samost.

Samost oli samas veendunud, et ühel hetkel muutuvad vaktsiinitarned siiski paremaks.

Sildam rääkis, et ta siiski usub, et kõik inimesed, kes Eestis vaktsineerimisega tegelevad, teevad maksimumi, mida nad oskavad. "Ma ei ole nõus võtma ette hoiakut, et need inimesed ei tee seda või nad teevad midagi valesti," lausus Sildam.

Samost pakkus veel, et Eesti võiks panna Euroopa Liidus heaks kiidetud vaktsiinid apteekide jaoks retsepti või käsimüügi ravimite nimekirja sarnaselt gripivaktsiiniga. "Et tekiks selline eraalgatusel põhinev nõudluspõhine surve, et Eesti ravimite hulgimüüjad läheksid ja otsiksid maailmast vaktsiine. Sellisel juhul oleks Eestis mingisugunegi lisakogus neid vaktsiine. Nii nagu apteekides tehakse gripivaktsiini süste, nii  tehtaks apteekides ka koroonavaktsiini süste," sõnas Samost.

Samost rõhutas, et iga vaktsineeritud inimene vähendab viiruse levikut.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: