"Olukorrast riigis": vaktsineerimistempot tõstmata ei saa riiki lukku panna

Foto: Kairit Leibold/ERR

Ajakirjanikud Hindrek Riikoja ja Indrek Lepik arutlesid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" koroonavaktsiinide teema üle ning leidsid, et riik ei saa majandust kinni keerata, kui ta ise ei tee endast kõike, et soetada vaktsiine.

"Meil ei ole mõtet majandust kinni hoida, kui me samal ajal ei tee väga aktiivselt tööd, et inimesi vaktsineerida. Selge on see, et kui inimesed on pidanud aasta aega olema sellises ebamäärases olukorras, kus nendele ohverdustele, mis tehakse, ei ole selget lõppdaatumit, siis tegelikult varem või hiljem tekib selline lõtvus reeglite suhtes, "lausus Indrek Lepik.

"Kui me nüüd lepiksime kokku, et tõesti märtsikuu on see aeg, kus me tõmbame kontaktid nii madalale kui võimalik, riik teeb endast kõik oleneva, et võimalikult suur osa elanikkonnast saaks kiiresti vaktsineeritud, siis on sellel asjal mõte," lisas ta.

Praeguse vaktsineerimise tempo juures on aga Lepiku sõnul väga raske inimestelt nõuda selle ohvri toomist.

Hindrek Riikoja lisas omalt poolt, et kui praegust vaktsineerimistempot vaadata, siis eesmärgiks seatud 70 protsendise vaktsineerimismäära juurde jõuame me pooleteise kuni kahe aasta pärast, mitte aasta lõpus.

Riikoja heitis peaminister Kaja Kallasele ette ebakindlat retoorikat viirusekriisis. "Kui oli valitsuse pressikonverents, kus siis esimest korda uued piirangud välja hõigati, siis Kaja Kallase jutust ei olnud võimalik ööd ega mütsi aru saada. See oli segane, nagu puder ja kapsad. Aga selline selline jutt, selline rääkimine iseloomustab minu arust kogu tema tegevust ja kui ma vaatan tänasel hetkel valitsuse käitumist, siis minul ei ole usku, et valitsus teeb järgmise kuu aja jooksul kõik selleks, et haigestumust alla suruda ja vaktsineerimist tõsta," lausus Riikoja.

Riikoja sõnul võiks  valitsus proovida kõiki võimalusi vaktsiinide hankimiseks.

"Kui valitsus oleks sügisel, kui Euroopa Liit tegi vaktsineerimise raamhankeid, läinud ise vaktsiini otsima, siis tõenäoliselt ei oleks seda saanud või kui oleks saanud, siis oleks pidanud kordades rohkem maksmae vaktsiini eest ja tõenäoliselt oleks meediapeks valitsuse aadressil olnud väga suur ja väga ulatuslik. Tänasel hetkel minu arust ei ole küll valitsusele mitte ühtegi takistust, kas siis minna otse rääkima või läbi vahendajate vaktsiinitootjate juurde ja pakkuda ka kaks korda kõrgemat hinda," rääkis Riikoja.

"Kui me vaatame, mis maksab üks vaktsiinidoos ja mis maksab näiteks üks üks koroonaproov, mis maksab inimeste haiglas hoidmine ja kõik kaotatud töötunnid, majanduslangus jne, siis ka algkoolilaps saab aru selle sellest, et igal juhul on meil mõistlik osta pigem vaktsiini vajadusel mitu korda kõrgema hinnaga," lisas Riikoja.

"Mind hämmastas see, kui Kaja Kallas ütles, et meil ei ole mitte mingisugust mõtet seda üleüldse proovimagi minna, sellepärast et kui kõik hakkavad niimoodi vaktsiini pärast kauplema, siis väikeriigina jääme me igal juhul kaotajaks. Kaja Kallas unustab ära selle, et ei jää kaotajaks. Kui me maksame head hinda, ei jää kaotajaks. Üldises suures mastaabis on need kogused, mida Eestil on vaja, nii väikesed, et neid on võimalik palju lihtsamalt leida. Me ei ole sugugi nii väga kehvas olukorras ja igal juhul peab Eesti riik püüdma seda teha. Aga et selline püüdlus juba eos välistatakse, on minu arust läbinisti vale," lausus Riikoja.

Lepik arvas, et sellega tuleks tegeleda kuluaarides, aga avalikkuse ette tuleks tulemustega tulla alles siis kui nii-öelda võit on käes. Samuti oleks pidanud neid leppeid tegema hankeprotsesside alguses, sest praeguseks on vaktsiinikogused lepingutega ära lubatud.

Riikoja sõnul oleks tõenäoliselt hinda üles pakkudes võimalik siiski mõned doosid kätte saada.

"Tarvis on tegutseda väga kiiresti ja tarvis on tegutseda väga otsekoheselt ja minnagi väga selge pakkumisega," ütles Riikoja.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: