Ametkonnad vaidlevad õiguse üle näha kutsealuste terviseandmeid

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ajateenistusse minek Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kaitseministeerium soovib, et kaitseressursside ametil oleks õigus näha ajateenistusse kutsutute terviseandmeid, selleks luba küsimata. Sotsiaalministeerium kardab, et see vähendaks tervise infosüsteemi usaldusväärsust.

Arstlikus komisjonis on kolm eriarsti. Taoline tegevusvorm pärineb ajast, mil tervisekontroll tugines kohapeal tehtavatele uuringutele, kuna varasemate andmete kättesaadavus  terviseseisundi kohta oli piiratud. Eelnõu kohaselt lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus ning kaitseväekohuslaste terviseseisundit asuvad hindama kaitseressursside ameti ja kaitseväe määratud arstid, kaasates vajadusel ka teisi tervishoiuteenuse osutajaid.

Kaitseministeerium soovib juurutada süsteemi, kus noorte terviseandmeid on võimalik terviseinfosüsteemist luba küsimata vaadata.

Kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski ütles, et eelnõu eesmärk on arstliku komisjoni kaasajastada ning tervishoiuressursse säästa.

"Kodanike vaatenurgast ei vasta tänane protsess kaasaegses infoühiskonnas enam oodatavatele standarditele. Samuti on oluline, et ajateenistuses oleks noorte tervisekaitse paremini tagatud," ütles ta. 

Anu Rannaveski kinnitas, et ka uute reeglitega jääks kutsealusele võimalus oma terviseandmete avaldamisest keelduda. Selle jaoks tuleks tal infosüsteemi vastav märge teha.

Praegu toimib süsteem vastupidi. Kaitseressursside amet näeb inimese terviseandmeid alles siis, kui inimene selleks eraldi loa annab. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei tohiks praegust korda muuta.

Tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel rääkis, et neil on omalt poolt küsimus, kes ja kuidas neile andmetele terviseinfosüsteemi ligi pääsevad.

"Terviseinfosüsteemi eesmärk on eelkõige inimeste terviseandmete säilitamine ja nende edastamine erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel. Terviseinfosüsteem sisaldab delikaatseid isikuandmeid ja seda seaduse kui ka eetilisuse alusel inimese ja tervishoiuteenuse osutaja vahelisel kokkuleppel."

Sotsiaalministeerium on aastaid seisnud selle eest, et inimeste ja asutuste ring, kes inimese terviseandmeid ilma loata näeksid, oleks võimalikult väike.

"Inimeste usalduse vähenemine terviseinfoüssteemi vastu ei kaalu üles kasu, mida me siit saame," leiab Koppel.

Agris Koppeli hinnangul poleks muudatust ka tarvis, sest juba praegu annab suur osa kutsealustest kaitseväele loa enda terviseandmeid vaadata.

"Kui varasemalt sai seda teha ainult kaitseressursside ametis kohapeal või internetis, siis nüüd võimaldatakse seda ka digiloos ja meie vaates ongi see täiesti piisav, et tagada lihtsam haldusprotsess," lisas Koppel.

Rannaveski vastas Agris Koppelile, et küsimus seisneb andmete edastamise viisis.

"Tõepoolest, 85 protsenti kutsealustest avavad meile enda terviseandmed, kuid probleem seisneb selles, et nad teevad seda alles siis, kui ollakse juba komisjoni tulemas. Ülejäänud 15 protsenti, kelle andmed meile kättesaamatuks jäävad, on tingitud sellest, et kutsealustel puudub elektroonilise nõusoleku andmise võimalus, samas on aga sedasi võimalik süsteemi ka manipuleerida, lükates ajateenistusse tulekut edasi."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: