Valitsus kinnitas teenused, mida riik võib ettevõtjailt kriisis nõuda
Valitsus kinnitas riigikaitseliste sundkoormiste koondkava ettevõtetele. Kui seni on riigikaitselise sundkoormisega määratud, millist vara võib kaitsevägi kriisiolukorras Eesti kaitsmiseks kasutada, siis nüüd on juttu ka teenustest, mida võib vaja minna riigikaitse korraldamisel või selle toetamiseks.
Kaitseressursside ameti esindaja Alo Aulik meenutas, et aastast 2018 on kaitsevägi sundkoormanud näiteks sõidukeid, alates mootorratastest ja veoautodest, lõpetades maasturite ja traktoritega.
"Sealt oleme saanud kindlustunde ja elukogemuse, et ühiskond on valmis ka kogu täispaketiks ehk teenuse sundkoormamisega. Kui me räägime veoautost, siis kaitsevägi ei taha enam saada ainult sõidukit, vaid tal on vaja professionaalset juhti sinna juurde," rääkis Aulik.
Riigikaitseliste sundkoormiste koondkava toel võib riik pöörduda ettevõtete poole ja alustada läbirääkimisi, kas riigikaitse ülesanne konkreetse äriühingu jaoks on üldse mõeldav. Laias laastus võib vajaminevad teenused jagada kolmeks.
"Kui on vaja teha kaevetöid, kui on vaja metsa langetada , kui on vaja mingit teed ehitada, siis võetakse erasektorist appi traktorid ja masinad. Tootmise puhul on kõige lihtsam näide saabaste ja rõivaste tootmine, täna on ka maskide tootmine aktuaalne teema. Kolmas teema on kommunikatsioonid. On see siis soe vesi, külm vesi, kanalistasioon või sidevaldkond," selgitas Aulik.
Teenuste nimekirjas on nimetatud ligikaudu 50 valdkonda.
Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Marti Magnus ütles, et riigi poolt tagatakse kulude katmine. "Me pöördume nende ettevõtete poole, kellel on võimekus seda teenust osutada ka päriselt olemas. Tooraine peame ka meie riigina tagama, kui ettevõttel ei ole vajalikku toorainet," märkis ta.
Eelnõule on oma arvamuse andnud ettevõtete valdkondlikud liidud, kuid sisulisi arutelusid ettevõtete tasemel alles alustatakse.
Toimetaja: Marko Tooming