Erakorralised laenud ja laenukäendused koroonvaviiruse ja sellest tingitud piirangute tõttu raskustesse sattunud ettevõtetele on olemas juba läinud kevadest. Tänase seisuga on Kredex sõlminud 168 laenu- ja 314 käenduslepingut.

Eelmise aasta lõpus otsustastati taotluste menetlemine ajutiselt peatada. Läinud nädalal andis valitsus Kredexile uuesti rohelise tule ja 180 miljonit eurot. Ühtlasi sai Kredex suunise, et raha tuleks kasutada pigem käendusteks ja vähem laenudeks.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt selgitas, et ühe käenduse euro eest saab mitu eurot laenuraha. "Ja seal on ka mitmeid teisi plusse. Kogu selle laenuprojekti hindamise on ju pank ära teinud. Nemad on hinnanud äririske ja äriplaani elujõulisust. Ja kui see hinnang on positiivne ning takistuseks on tagatis, mis enamasti on väljaspool Tallinna kuldset ringi teema, siis Kredex saabki seda kõige paremini maandada."

Täpset jaotust, kui palju raha tohib kulutada käendusteks ja kui palju laenudeks, valitsus ette ei kirjuta.

Niisugust joont pole maha tõmmanud ka Kredexi juhatuse esimees  Ivo Kuldmäe. "Praegu me just tegeleme nende uute teenusetingimuste väljatöötamisega, mis vastaks poliitikakujundaja ootustele," ütles ta.

Nii näiteks ei pruugi tänavused laenuintressid olla enam nõnda madalad, kui need olid läinud aastal. Ka erinevaid laenutooteid tuleb vähem. Eelmisel aastal sai küsida nii investeerimis- kui käibelaenu. Lisaks sellele oli eraldi laenumeede riiklikult oluliste projektide jaoks. Nüüd pakutakse tõenäoliselt ainult käibelaenu.

Riiklikult oluliste projektide laenuotsused tegi varem valitsus. Toonased reeglid nägid ette, et valitsus peab otsustama kõik laenud, mis ületavad kümme miljonit eurot. Niimoodi said raha Tallink ja Alexela aga ka Porto Franco. Kusjuures viimasele ei soovitanud laenu anda Kredexi laenukomitee ega Kredexi juhatus.

Porto Francole on välja makstud pool 39,4 miljoni eurosest laenust. Ülejäänud poole asjus peab Kredex ettevõttega läbirääkimisi, sest vahepeal on asjalood muutunud. Sihtasutuse mure polegi niivõrd selles, et ettevõte korruptsiooniskandaali sattus, pigem selles, et teised veel läinud suvel kindlana paistnud laenuandjad on tagant ära kukkunud.

"Nagu iga projekti puhul, selleks, et ta töötaks, peab olema rahastamise skeem terviklik. Ja kui seal mingid osad ära pudenevad, siis on selged, et algsel kujul ta ei teostu. Siis tulebki leida õigeid lahendusi ja sellega minu teada Porto Franco ka tegeleb. Ja Kredex omakorda tegeleb sellega, et nende huvid ja seeläbi maksumaksjate huvid oleks kõige paremini kaitstud," ütles Sutt.

Kredexi uute laenude ja käenduste puhul enam poliitilist otsustustasandit pole. Selle kaotamiseks on vastav eelnõu juba valmis kirjutatud.

"See otsustuspädevus ja kompetents on tegelikult õige hoida Kredexis. See on läbipaistev, kõigile arusaadav, kõigil on võrdsed võimalused kandideerida," ütles Sutt.

Ivo Kuldmäe selgitas, et Kredexis teeb kuni 1,5 miljoni eurosed laenuotsused finantskomitee. Finantskomitee otsustab ka kuni viie miljoni euroste laenude käendamise.

"Sealt edasi tuleb laiendatud finantskomitee, kus on ministeeriumi eksperdid, kes annavad oma hinnangu ja soovitused nõukogule. Ehk 1,5 miljonist edasi teeb otsuseid Kredexi nõukogu."

Ehkki valitsus otsustas Kredexile raha eraldamise 4. märtsil, praegu veel laenu-, ega käendusetaotlusi esitada ei saa.

"Me paari nädalaga teeme need tingimused valmis ja siis kohe, kui pangainimesed saavad koolitatud ja pankadega uued lepingud sõlmitud, siis saavad need tooted turule. Ehk ma usun, et aprilli alguses peaks need tulema," ütles Kredexi juht.