Keskerakond seadis üles spiikri kohale Jüri Ratase kandidatuuri, EKRE pani talle vastu Henn Põlluaasa kandidatuuri.

Vastavalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusele valitakse esmalt riigikogu esimees. Mõlemad aseesimehed valitakse esimehe valimiste järel toimuval hääletusel. Hääletamine on salajane. 

Riigikogu liikmel on nii riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel üks hääl. Valijad on jaotatud tähestikulises järjekorras viie eraldiseisva hääletamisala vahel riigikogu hoones. Riigikogu liikmetel, kes on COVID-19 lähikontaktsed, võimaldatakse hääletada Toompea lossi hoovis.

Riigikogu esimeheks saab kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui üles on seatud ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli.

Riigikogu aseesimeeste valimise saab esimeseks aseesimeheks kõige rohkem hääli kogunud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Juhul kui kandidaadid koguvad võrdselt hääli, korraldatakse valimiste lisavoor.

Suure tõenäosusega saab riigikogu esimeheks Keskerakonna esimees ja ekspeaminister Jüri Ratas. Esimeseks aseesimeheks saab ilmselt Hanno Pevkur Reformierakonnast ja teiseks aseesimeheks EKRE liider Martin Helme.