Tartus avatakse näitus tuntud Eesti inimeste surimaskidest

Foto: ERR

Tartu Ülikooli kunstimuuseum kogub Eesti erinevatest mäluasutustest kokku tuntud inimeste surimaske, et aprilli lõpus avada näitus "Surma pale. Elu vägi surimaskides".

Surma järel on jäljendeid enim valatud teadlaste, näitlejate ja kunstnike nägudest ehk armastatud inimestest, keda tahetakse veel jäädvustatakse sellisena, nagu ta nägi välja täiesti viimasel hetkel. Kuraatori ja ajaloodoktorandi Anu Rae sõnul on see inimesest kõige ausam ja viimane vaade.

"Surimask on viimane moodus inimest kuidagi säilitada või jäädvustada. Kõige ehedamal võimalikul moel. Kui me vaatame neid maske, siis osal neil on näha karvu. Meie näitusele tuleb ka Johannes Vares Barbaruse mask, kellel on enam-vähem pool kulmu maski peale jäänud," rääkis Rae.

Et surimaski tehes peab tegutsema kiiresti, ei jõua mõnikord kunstnikku kohale kutsuda. Nii on näiteks kogu vanima surimaski, teadlase Friedemann Göbeli näost võtnud 1851. aastal hoopis Tartu linnaarst.

 Traditsioon oli kõige populaarsem 19 sajandil, ent ei ole tänasekski kadunud. Näiteks on muuseum ootamas ka Kalju Komissarovi 2017. aastal võetud surimaski.

"Kuskil 1970ndatest seda nii palju enam ei kasutatud. See oli tõesti väga populaarne Eestis 20. sajandi esimeses pooles, eriti just näitlejate ja lauljate seas," ütles näituse kuraator Ken Ird.

Kui praegu on ülikooli muuseumi hoidlas kaheksa surimaski, siis aprilli lõpuks, kui muuseumid taas avatud, koguvad kuraatorid kokku neid kokku ligi 30.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: