Eesti on üks kõige madalama ressursitootlikkusega riike Euroopas

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ressursitootlikkus riikide kaupa 2019. aasta andmete kohaselt. Autor/allikas: Eurostat

Eesti on Bulgaaria ja Rumeenia ees tagant kolmas riik Euroopas ressursside tootlikkuse näitaja poolest.

Kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt toodetakse ühe kilogrammi loodusressurssidega 2,2 euro mahus toodangut, arvestades riikide ostujõudu, siis Eestis on sama näitaja 0,9, Bulgaarias ja Rumeenias 0,8 eurot. Kõrgeim on sama näitaja Hollandis (4,5), Itaalias (3,7), Luksemburgis (3,5) ja Belgias (3,4).

Ressursitootlikkuse näitaja seob riigi majanduse suuruse ning selle majanduse poolt tarbitud loodusressursside mahu. Ressursitootlikkus kasvab, kui riigi majandus suureneb kiiremas tempos kui tooraine kasutamine, mida mõõdetakse sisemaise materjalitarbimise (DMC) näitajaga. Euroopa Liidu keskmine oli 2000. aastal 1,2 eurot ühe kilogrammi kasutatud toorme kohta, 2019. aastaks oli see tõusnud 2,2 euroni ostujõudu arvestades (PPS), selgub Eurostati ülevaatest.

Pärast ressursitootlikkuse mõõdukat kasvu sajandi algusaastatel toimus järsk hüpe 2008.-2009. aasta majanduskriisi ajal ja järel, kui riikide tooraine tarbimine vähenes järsult. Kriis mõjutas keskmisest rohkem just materjalimahukaid majandusharusid.

DMC varieerub liikmesriikide vahel suuresti. Nii tarbitakse Itaalias ja Hollandis 8-9 tonni loodusressursse ühe inimese kohta, Eestis ja Soomes aga umbes 30 tonni. Samuti varieerub tugevalt mittemetalliliste mineraalsete ainete kasutus ühe inimese kohta - kahest tonnis kuni 21 tonnini. See erinevus tuleneb ehitustegevue mahust ehk investeeringutest ning taristu ehk peamiselt teedevõrgustiku ulatusest. Biomassi tarbimine erineb riigiti aga kahest kuni kaheksa tonnini inimese kohta - see on kõrgem näiteks Soomes, kus on suur puidutööstuse sektor ja Iirimaal ja Taanis, mis on suured lihatootjad. Fossiilsete kütuste tarbimine on suhteliselt sarnane enamuses riikides ja jääb kolme tonni ümber ühe elaniku kohta. Eestis oli see näitaja 2019. aastal aga üle üheksa tonni ühe inimese kohta, mis peaks kajastama meie põlevkivienergeetikat.

Loodusressursside tarbimine riikides liikide kaupa. Autor/allikas: Eurostat

 

Majanduse struktuuri ja kliima kõrval saab riikidevahelisi erinevusi osalt seletada ka rahvastiku erineva tihedusega. Suurema elanike tihedusega riikides nagu Hollandis ja Belgias on ressursitarbimine inimese kohta keskmisest madalam, samas kui hõredamalt asustatud riikides nagu Soome, Rootsi või Eesti on see kõrgem, märgib Eurostat.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: