Reis ümber maakera: reisilt naasvad EL-i kodanikud ei saa alati Rootsi uksest sisse

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kolmandatest riikidest saabuvad EL-i kodanikud on hädas Rootsi pääsemisega. Autor/allikas: Pixabay

Rangete koroonanõuetega Rootsi rakendab erakorralisi meetmeid kolmandatest riikidest saabuvate EL-i kodanike peal, korjates neilt ära passe ja saates lähteriiki tagasi, kui nende testitegemise aeg ja riiki sisenemine ei mahu 48 tunni sisse.

Eesti kodanik Ivan Barulin, kes käis Rwandas tööreisil, pidi sealt 20. märtsil kodumaa poole teele asuma. Rwanda koroonareeglid on karmid, riigist saab välja vaid negatiivse koroonatesti olemasolul. Kuna testitulemusi tuleb oodata 24-48 tundi, tegi ta testi 18. märtsil ära. 20. märtsil astuski ta, negatiivne koroonatesti tulemus näpus, Rwandas lennuki peale. Marsruut nägi ette vahemaandumisi Burundis, Etioopias ja Rootsis, enne kui jalad kodumaad puudutavad.

Barulin tutvus enne Rootsi poole teele asumist ka Rootsi sisenemisel kehtivate koroonareeglitega.

"Kiirema guugeldamise peale tuli välja, et on vaja 48 tundi kehtivat testi, kuid kui sa oled transiidis, siis seda ei ole vaja. Otsustasin, et ei ole mõtet lisatesti teha, sest transiidis ei pea, ja isegi kui küsitakse, siis mul on ette näidata test, millel on negatiivne tulemus 19. märtsist," kommenteeris Barulin ERR-ile.

Arlanda lennujaama jõudis ta 21. märtsil ja siirdus kohe EL-i passikontrolli.

"Seal aga piirivalvetädi uuris, kuhu ma edasi lähen ja küsis ka minu testi. Mina ütlesin, et transiidis pole ju vaja, aga tema vastas, et seda juhul, kui oled transiidis kas Schengeni alal või rahvusvahelisel alal. Kui sa pead läbima passikontrolli, siis see võrdsustatakse riiki sisenemisega ja on vaja esitada kehtiv negatiivne test. Näitasin talle oma testi, mispeale ta küsis, et mis kell oli test tehtud. Saades vastuse, et viie-kuue ajal õhtul, ütles ta, et see ei kehti, kuna testi proovivõtmise kuupäev ja aeg peavad olema 48 tunni sees. Ta pani mu passi eemale, palus istuda ja oodata, kuni tema kolleeg tuleb minuga tegelema," kirjeldab Barulin.

Et Rwandas tehtud testil puudus kellaaeg, tõlgendati Arlanda lennujaamas seda proovivõtmise aja, mitte tulemuste selgumise järgi. Paar tundi hiljem öeldi Barulinile, et ta saadetakse riigist välja, sest tema koroonaproov ei kehti. Seega Barulinit Schengeni transiittsooni sisse ei lastud, et ta saaks kodumaale naasta, ehkki Tallinna lennuni oli jäänud umbes neli tundi. Esmalt korjati mehelt ära Eesti pass ja nõuti, et ta oma kulu ja kirjadega Etioopiasse tagasi lendaks, kuivõrd see oli Rootsi vaates viimane koht, kust ta tuli.

Barulin ei tahtnud Etioopiasse tagasi sõita ja püüdis nõuda oma väljasaatmist kodumaale.

"Vastuväited, et mina olen EL-i kodanik, suundun kodumaale ja ei taha Etioopiasse tagasi, neid ei huvitanud, kuna reeglid on reeglid. Seejuures ei märganud ma kordagi, et Rootsi ametnikud lennujaamas, kes seal minusugustega tegelesid, oleksid maski kandnud," ütleb Barulin. #Helistasin välisministeeriumi infonumbrile, kust mulle öeldi, et kahjuks nii on ja nemad ei saa midagi sellesse parata. Kuna mina eksisin ja on Rootsi reeglid, siis nemad ei saa seda kuidagi mõjutada."

Etioopia nõuab viisat, mida mehel ei ole (seda vahemaandmiseks vaja ei ole) ning õigusabi on selle sõlme lahendamiseks seal palju keerulisem korraldada.

"Etioopia lennujaamas ei tule kraanist isegi mitte kraanivett," ütleb Barulin.

Rootsis elavate sõprade abiga vaidlustas ta oma väljasaatmisotsuse ja lasi omale 300 euro eest Arlanda lennujaamas kiirtesti teha, lootes, et see teda päästab ning ta saab jätkata teekonda kodumaale. Ka see proov osutus negatiivseks, ent seda Rootsi võimud ei aktsepteerinud. Põhjendus: väljasaatmisotsus tehti enne uut koroonaproovi. Seda testi aga ei oleks saanud varem teha, sest testimispunkt asub transiittsoonist väljaspool.

Barulin palus võimalust sõita mujale kui Etioopiasse ja ostis lennukipiletid Istanbuli. Siis anti mehele pass tagasi ja ta konvoeeriti Arlanda lennujaamast otse Istanbuli lennule.

Istanbulis tegi mees uue koroonaproovi, et sealt uuesti Arlanda ja lõpuks Tallinna poole teele asuda. Uus katse selleks toimus esmaspäeval ning pärast pikki vintsutusi jõudiski Barulin hilisel pärastlõunal Istanbulist läbi Arlanda lennujaama Tallinna.

Barulini elukaaslane Liisi Mezentsev, kes meest reisilt koju ootas, ütleb, et kuna reis Rwandast Euroopa Liitu kestab nii kaua, oleks Rootsi reeglite järgi ainumõeldav teha koroonatest keset lendu, aga sellist võimalust keegi ei paku. Baruliniga koos jäeti Euroopa Liidu ukse taha ka üks temaga samal lennul viibinud soomlane, kelle koroonaproovil oli küll kellaaeg peal, ent see oli riiki sisenemise ajaks 15 minutit üle aja läinud. Nii täpselt ajavad rootslased oma reeglites näpuga järge.

Mezentsev küsib, mis siis nakkuse leviku seisukohalt ohutum on: kas inimesed võimalikult kiiresti koduriiki tagasi lasta või korraldada neile veel üks reis ümber maakera?

"Arvestades, et lennuliikluses on tavaline ju, kui mõni lend hilineb, siis võivad paljud tänu sellele sattuda olukorda, kus n-ö lennukis olles aegub testi tulemus, mis annab õiguse ametnikul reisija välja saata viimasesse lähtekoha riiki, kuigi reisijal puudub selle riigiga igasugune seos. Lubatud on saata igale poole mujale, aga mitte kodumaale," imestab Mezentsev.

Ta ei mõista EL-i kodanike sellist jooksutamist: "Miks nad ei võinud teda samamoodi siis Tallinna lennu peale konvoeerida, nagu nad teda Istanbuli lennule konvoeerisid? Nüüd ta võib sealt Istanbuli lennujaamast veel mingi huvitava uue tüve kaasa korjata," on ta nördinud.

Lisaks sellele, et kojusõit kujunes nii kilometraažilt kui ka ajaliselt plaanitust oluliselt pikemaks, olid ka selle kulud muljetavaldavad. Täiendavad lennupiletid ja uus koroonatest läksid maksma tuhatkond lisaeurot, närvikulust rääkimata.

Välisministeerium: soovitame reisimist vältida

Välisministeeriumi meedianõunik Kristina Ots ütleb, et välisministeerium ei saa sekkuda teise riigi piirivalve otsustesse.

"Oluline nüanss, mida kõik reisijad peavad meeles pidama, on see, et pikemate lendude puhul tuleb omale kombineerida selline marsruut, mille läbimisel testid ei aegu. Näiteks Rwandast oleks tulnud tekitada selliste vahemaandumistega lennud, et kusagil poole tee peal oleks saanud siis teha nõutud testi ja mahutud etteantud ajaraamidesse," ütleb Ots. "Praegu toimubki lendamine väga täpsete ajaraamide sees. Tuleb juba ette valmis mõelda varulahendused juhuks, kui lende lükatakse edasi. Kuna reisimine nõuab nii suurt täpsust, ei me soovita kuhugi reisida. Samuti ei ole kõik riigid veel kehtestanud erisusi läbipõdenutele ja vaktsineeritutele."

Ots rõhutab, et igal riigil on õigus kehtestada riiki sisenemise tingimused ja kui neid sisenemistingimusi ei täideta, siis reeglina saadetakse inimene tagasi riiki, kust ta tuli.

"Otsusest piiril antakse kindlasti isikule ka kirjalik paber, kus on ära toodud võimalus otsus vaidlustada ja pöörduda ametivõimude poole," ütleb Ots.

Ivan Barulini väljasaatmisotsus. Autor/allikas: erakogu

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: