Kaks ametit andsid töökohal koroonaga tegelemiseks erinevaid suuniseid

{{1616580120000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Töötaja võib anda tööandjale nõusoleku terviseandmete kasutamiseks. Autor/allikas: ERR

Kui andmekaitseinspektsiooni kinnitusel peaks koroonapositiivsete töötajate lähikontaktsete väljaselgitamisega töökohal tegelema terviseamet, siis tööinspektsioon soovitab tööandjal ise lähikontaktseid välja selgitama hakata. Mõlema ameti kinnitusel ei pruugi siin vastuolu olla.

Andmekaitse inspektsioon teatas mõned päevad tagasi, et kõikide COVID-positiivsete töötajate, laste, õpetajate, lapsevanemate ja muude isikute kohta ei ole õigust teistele infot jagada ilma nende selge nõusolekuta.

"Kui kohusetundlik töötaja on oma tööandjat diagnoosist teavitanud, ei tähenda see seda, et tööandja võib teavitada tervet kollektiivi. Lähikontaktseid saab välja selgitada ja puudutatud inimestega ühendust võtta ainult terviseamet," seisis ameti postituses.

Tööinspektsioon on aga töökollektiividele ja tööandjatele suunatud teavituses rõhutanud vajadust kiiresti lähikontaktsed välja selgitada ja otseselt terviseametit ei mainita.

Inspektsiooni portaalis Tööelu on kirjas nii: "Kui oled saanud teada, et töötaja on haigestunud, siis selgita viivitamatult välja, kes olid töötaja  lähikontaksted. Informeeri lähikontaktseid viivitamatult vajadusest minna eneseisolatsiooni."

Tööinspektsiooni meedianõunik Kristel Abel ütles ERR-ile, et terviseamet on Põhja regioonis palunud tööandjate abi lähikontaktsete kaardistamisel.

"23. veebruaril teatas terviseamet, et koroonaviiruse laialdane levik häirib lähikontaktsete kaardistamist Põhja regioonis. Samas palusid nad tööandjate ning koolijuhtide abi lähikontaksete kaardistamisel ning teavitamisel," ütles Abel.

Abel lubas Tööelu portaalis sellekohast informatsiooni täpsustada ning rõhutada, et see puudutab vaid Põhja regiooni.

"Ohutu töökeskkonna loomisel on oluline, et tööandja teaks võimalikult ruttu, kes on tööl viibinud positiivse proovi andnud töötaja lähikontaktsed, et suunata nad viivitamata eneseisolatsiooni. Tööinspektsioon ning terviseamet teevad tihedat koostööd, et takistada koroonaviiruse levikut Eesti töökeskkondades, et säästa inimeste tervist," sõnas Abel. 

Terviseamet: Põhja regioonis palume nakatunutel ise teavitada lähikontaktseid

Terviseameti pressiesindaja Merilin Vernik selgitas ERR-ile omaltpoolt, et terviseameti Põhja regiooni haldusala maakondades ei võta terviseameti inspektorid ühendust lähikontaktsetega.

"Palume nendes maakondades elavatel nakatunutel ise teavitada oma lähikontaktseid võimalikust nakatumise riskist ja eneseisolatsioonis viibimise kohustusest. Samuti teavitab nakatunu tööandjat ja koostöös selgitatakse välja nakkusohtlikul perioodil tööl olnud inimesed, kellega oli lähikontakt. Tööandjad saavad ja võivad omakorda teavitada inimesi ning inimese enda kohustus ja vastutus on jääda eneseisolatsiooni," lausus Vernik.

"Kindlasti on suureks abiks juba varem läbi mõeldud olukord, kuidas käituda, kui kollektiivis on olnud nakatunu. Seda kasutatakse mitmetes asutustes," lisas ta.

Vernik märkis veel, et teistes Eesti regioonides kaardistatakse lähikontaktsed, sh ka tööalased, koostöös terviseameti vastava regionaalosakonna inspektoriga. 

Kas tööandja tohib ise koroonaga nakatunu lähikontaktsieid otsima asuda?

ERR küsis ka andmekaitse inspektsioonilt, kas kahe ametkonna suunistes on vastuolu.

"Lühike vastus on, et vastuolu ei ole, sest mõlemad asutused on seda meelt, et käituma peab vastutustundlikult, aga inspektsioon on välja toonud selle aspekti, et koroonaviiruse vastu võitlemisel ei tohi unustada meie kõigi õigusi ja vabadusi," vastas andmekaitse inspektsiooni pressiesindaja Signe Heiberg.

"Võimalik, et inspektsiooni vaatevinklist võib paista vastuolu, aga tänast seadusandlust tõlgendades võib lühidalt kokku võtta, et kui töötaja annab loa ka terviseinfot teistega jagada, siis ei ole probleemi ja tööandja saab seda teha. Kui mitte, tuleb tööandjal tegutseda ilma nimesid nimetamata. Kui inimene tööandjat ei teavita, ei saa siiski tööandja ka seda nõuda, välja arvatud erandjuhtudel, mis tulenevad otse seadusest," lisas ta.

Heiberg rääkis, et kui näiteks 250-liikmelises kollektiivis on tööandja teada saanud nakatunud isiku, siis saab ta ilma nakatunu nime välja ütlemata edastada kollektiivile info, millistes ruumides ja millisel ajal on nakatunu viibinud.

"Kui lühidalt kokku võtta olukorda terviseandmete jagamisel Eesti õigusruumis, siis andmekaitse inspektsiooni hinnangul ei ole tööandjal tõepoolest seadusejärgset võimalust nõuda töötajatelt terviseandmete esitamist, välja arvatud erandjuhtudel, mille annab ette seadus. Kui töötaja soovib ise tööandjale öelda, miks ta haiguslehel on, pole mingit takistust seda teha," märkis Heiberg.

Heiberg rõhutas ka asjaolu, et töötaja õigustel ja vabadustel on teatavad piirangud. "Seadusandja on pannud töötajale kohustuse haigena kodus püsida," ütles ta.

"Kokkuvõttes on oluline, et kõik tööandjad ja töötajad tegutsevad üksteise õiguste vabadustega arvestades ning prooviksid astuda vajadusel ka vastaspoolele, et aru saada, miks otsus on selline nagu see on," ütles Heiberg veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: