Kui keegi üldse negatiivsete uudistega Eestile konkurentsi pakub, on see õlle- ja hokimaa Tšehhi. Läinud aasta kevadel kehtestas riik ühena esimestest Euroopa Liidus maskikandmise kohustuse, sulges koolid, poed ja restoranid ning tähistas juulis Praha kesklinnas suure massisööminguga viiruse alistamist. See esialgne edu uinutas ja sügisel magati viiruse teise laine algus täielikult maha, ütleb Prahas elav ajakirjanik Kaisa Alliksaar.

"Tundus, et numbrid on juba natuke paremaks minemas, saame äkki vaikselt hakata järk-järguliselt midagi leevendama. Siis tulid uudised mutatsioonidest, hakati rääkima Briti tüvest siis räägiti, et Tansaaniast naasvad turistid tõid tagasi arvatavasti ka Lõuna-Aafrika mutatsiooni. See oli viimane moraalne pauk," rääkis Alliksaar.

10 miljoni elanikuga riik ägab ajaloo suurimas tervishoiukriisis. Kui Eesti läks hiljuti ette nakatumisnäitajatega, siis suremuses on Tšehhi meist ees. Aasta jooksul on koroonasse nakatunud 1,4 miljonit ja surnud ligikaudu 25 000 inimest.

Samal ajal on riik täielikult sulgunud, kehtib öine komandanditund ja maakonna piiridel takistavad liikumist politseipatrullid. Teisalt tõstavad pead umbusk ja trots valitsuse piirangute vastu. Alliksaare sõnul on inimestel tekkinud kohati ka samaaegne meeleheide ja minnalaskmismeeleolu.

Moldovas süvendab häda valitsuskriis

Segadus ja peataolek annavad tooni ka tuhat kilomeetrit idapool, Euroopa kõige vaesemas nurgas Moldovas. Riigis, kus elab ligi 3 miljonit inimest, oli nädala alguse seisuga nakatunud 215 000 ja surnud 4500 inimest. Pealinnas Chișinăus elav ajakirjanik Marian Männi, tema abikaasa ja kaks last nakatusid samuti ning alles paranevad tõvest.

"Vähemalt pooled kui mitte rohkem meie tuttavatest, sõpradest ja pereliikmetest on haiged. Nagu moldovlased ise ütlevad, et juba õhust püüad selle kinni sa ei peagi kuhugi minema, see on igal pool," kirjeldas Männi olukorda.

Häda süvendab valitsuskriis. Riigi peaminister astus tagasi detsembris tagasi ja president keeldub juba mitu kuud uut valitsust ametisse nimetamast. Riigil puudub seetõttu tõhus tegevuskava, kuidas viirus alla suruda. Testid on hirmkallid, statistika puudulik ja arenguabi korras riiki saabunud vaktsiinikogused nii tillukesed, et neist ei jagu isegi kõigile eesliinitöötajatele. 

Kuna umbes kolmandikul moldovlastest on Rumeenia topeltkodakondsus, siis tegelikult on paljud neist on registreerinud, et minna üle piiri Rumeeniasse vaktsineerima. Potentsiaalselt võiks nii end vaktsineerida suur osa elanikke.

Mitmel pool on olukord normaliseerumas

Kui Vana Maailm ägab veel teise laine käes või keerab end kolmanda laine kartuses taas lukku, siis mitmel pool mujal on normaalsus taastunud või taastumas. Näiteks Hiinas, Hangzhous, piirkonnas, kus viirus poolteist aastat tagasi algas. Praeguseks on piirkond naasnud suures osas tavaelu juurde ja kui vaktsineeritud inimeste hulk saavutab kriitilise massi, siis need nõuded lastakse veel lõdvemaks.

Olukord on normaliseerumas ka USA-s. New Yorgis, kus veel läinud kevadel hoiti laipu tänavatel külmaautodes, sest need ei mahtunud morgidesse, käivad praegu hoogsad vaktsineerimistalgud.

USA koosseisu kuuluval Hawaii saarel on samuti ligi pool populatsioonist kaitsepoogitud. Kui suvel ei võinud Hawaiil isegi randa minna on piirangud praeguseks teinud oma töö ja inimesed saavad oma tavapärast elu elada.

Brasiilias on süsteem kokku varisenud

Kui aga lennata lõunapoole Brasiiliasse, vaatab vastu humanitaarkatastroof. Maailma ühes rahvarikkamas riigis, mida juhib koroonaskeptikust president, on nakatunuid 12 miljonit ja hukkunud sadu tuhandeid. Viimase kümne päeva jooksul registreeriti lausa veerand planeedi koroonasurmadest siin.

Rio de Janeiro lähistel, Itacoatiara nimelises asulas elav fotograaf Martin Lazarev rääkis, et riigi tervishoiusüsteem on kokku varisenud. "Isegi kõige karmimad kliinikud ja rikaste haiglad on puupüsti täis, seal pole isegi valida kas sul on raha või ei ole raha, kohti lihtsalt ei ole enam," rääkis ta.

Brasiilia ja maailma kroonimata koroonapealinn on Amazonase vihmametsade vahel asuv Manaus. Piirkonnas on hukkunud 11 000 inimest ja nakatunuid peatselt sama palju kui Baltimaades kokku. Juba jõuti arvata, et selle tõttu tekkis kogukonnaimmuunsus, kui järsku tõmbas nakatumine tuurid üles. Täna pole Manaus'i haiglates ruumi isegi seismiseks, rääkimata intensiivravikohtadest või hapnikuballonidest.

"Seal läks ikka väga karmiks, seal oli põhimõtteliselt mitte ei olnud karneval ja paraad maskidega, vaid ta oli paraad kirstudega. Seal oli tõsine ja on ka praegu väga tõsine. see on jätkuvalt kuid juba ja keegi ei tea, kui hulluks see võib minna," rääkis Lazarev.

Nakatumisnäitajad on tõusuteel ka Indias

Kui vahepeal arvati, et koroona on pigem arenenud riikide keskmiselt vanema elanikkonna nuhtlus, siis praktika on vastuoluline. Piirangute alguses Indiasse jäänud kirjanik ja elustiiliblogija Katrin Aedma märkib, et nüüd on ka maailma ühe rahvarohkema riigi nakatumisnäitajad tõusnud. 

Ehkki absoluutarvud on 1,3 miljardi elanikuga riigis veel väikesed, siis nakatumine eelmisel nädalal kahekordistus. Mitmed osariigid pandi lukku, turistid lahkusid ja ettevõtted sulgesid uksed. Tööta jäänud töölised hakkasid massiliselt linnadest koduküladesse naasma, mis põhjustas omajagu tragöödiaid. 

"Suured bussid saadeti inimesi tee pealt korjama, kes surid järjest tee peal, sest nad otsustasid, et mida me siin külas sureme, meil ei ole raha. Me elame väga halbades tingimustes ja meie pered on haiged ja ootavad meid ja nad hakkasid sadu kilomeetreid jalgsi läbima, ja osad isegi peredega. Tohutu hulk inimesi suri," kirjeldas Aedma olukorda Indias esimese koroonalaine ajal.

Hoolimata piirangutest on rahva suhtumine tema sõnul leige ja maske kantakse enamasti vaid selleks, et vältida ihunuhtlust või trahve. "Senikaua kuni haigus ei ole oma perre tulnud, nad absoluutselt sellele tähelepanu ei pööra. Meilgi siin on homme on sünnipäev, perenaise laps saab viieaastaseks, ja sünnipäevale on kutsutud 40-50 inimest, lihtsalt peretuttavad ja ma olen täiesti kindel, et mitte ühelgi pole maski ka peas."

Keenias pole katastroof tervishoisektorini jõudnud

Ehkki ennustati hullemat, siis Aafrikas, näiteks Keenias, on kardetud katastroof vähemasti tervishoiuvaldkonnas jäänud seni olemata. Iteni linnas treeninglaagris viibiva jooksja Roman Fosti sõnul oletatakse, et 53 miljoni elanikuga riiki on seni säästnud hajaasustus, suhteliselt noor ja väheliikuv elanikkond, karastatus bakteride ja pisikute suhtes, aga ka rangemapoolsed piirangud. 

"Eks see majanduslik seis on tekitanud neile rohkem peavalu, et see võibolla on probleemne koht. Mul endalgi siin üks tuttav jooksja, kel tegelikult on suur maisikasvatus, küsib praegu laenu, et oma elu kuidagi elada saada," rääkis Fosti.

Uus-Meremaa jätab vaktsiinid kriisist enim mõjutatud riikidele

Pandeemiast räsitud planeedil on mõned tähelepanuväärsed oaasid. Näiteks viie miljoni elanikuga Uus-Meremaal on aasta jooksul tuvastatud üksnes 2500 nakatumist ja 26 surma, mis on rahvahulka arvestades sada korda väiksem näitaja kui Eestis. Kümme aastat kiivide maal elanud restoranijuhataja Janika Oras ütleb, et heade tulemuste taga pole õnn, vaid kindel strateegia.

"Piirid läksid lukku, siis läks kogu riik lukku, et me saaks need numbrid kontrolli alla. Ehk siis tuli level neli, mis oli neli nädalat, kõik istusid kodus täielik null kontakt. natuke said poes käia. Peale seda hakkas nagu vaikselt alla minema," sõnas Oras.

Viimastel kuudel on koroonastatistika selles maailmanurgas nii hea, et lähiajal kavandatakse luua mull Austraalia ja teiste okeaania väikesaartega, kus sama madalad näitajad. Senikaua peavad kõik maabujad püsima kaks nädalat spetsiaalsetes karantiinihotellides.

Ehkki Uus-Meremaa on eellepingutega kindlustanud vaktsiini kõigile elanikele, pookimisega ei kiirustata ja seni on vaktsineeritud alla ühe protsendi rahvastikust, mis on jällegi üks madalaim näitaja arenenud riikide seas.

"Esimesed kindlasti doosid peaksid jõudma nende riikideni kus on inimesed suremas, mitte meile, meil ei ole nii kiiret sellega. majandus küll kannatab natuke, aga ma arvan, et sellega kannatab oodata, need otsused mis on tehtud on väga õiged," sõnas Oras.

Kiireim vaktsineerija Iisrael on piirangutest vabanemas

Teine riik, keda tihti erandiks ja eeskujuks tuuakse, on Iisrael, kes vastupidi on maailma usinaim vaktsineerija Iisrael. On omaette teema, mis nipiga juudid nii palju ja nii kiiresti vaktsiini said, aga üheksast miljonist elanikust on vähemasti ühe doosi saanud 60 protsenti ning hakanud tänu sellele ühiskonda avama. Jerusalemmas elava Ants Seileri sõnul on muutus tänavapildis selgelt näha.

"Selles mõttes on inimesed ikka veel kahe vahel, et mis nüüd, kas nüüd see uus vana reaalsus on nagu natuke reaalsueks, kas võib juba välja minna ka võib seda teha. Ja kas tõesti võib poe lahti teha ja politsei ei tule ja ei panegi seda kinni, või ei käse sulgeda," kirjeldas Seiler.

Seileri sõnul on idüll siiski petlik, sest ranged piirangud viisid pankrotti või selle veerele ligemale 100 000 ettevõtet ja 750 000 inimest istub töötuna kodus.

"Inimesed on kulutanud oma säästsud põhimõtteliselt nulli ja selline see situatsioon, isegi riigieelarve on miinuses kõige suuremal määral, mis kunagi Iisraeli riigi ajaloos on olnud," märkis ta.

Täpsustus: Esialgsest "Pealtnägija" loost jäi ekslikult mulje, et Indias hukkusid inimesed oma koduküladesse naastes tänavu märtsis, kui osariigid lukku keerati. Tegelikult leidsid kirjeldatud sündmused aset koroonapandeemia esimese laine ajal ehk 2020. aasta kevadel. Autor vabandab lugejate ees.