Eelarvepuudujääk oli mullu erakordselt suur, Euroopaga võrreldes aga väike
Möödunud aastal oli Eesti eelarvepuudujääk erakordsel tasemel. Koroonaviirusest laastatud aasta kokkuvõttes oli defitsiit 4,8 protsenti SKP-st. Eelmise majanduskriisi ajal oli puudujääk vaid kaks kuni 2,5 protsenti.
Eesti jaoks on need arvud suured, kuid teiste Euroopa riikidega võrreldes pigem väikesed. Kõik riigid ei ole küll oma eelmise aasta defitsiiti veel avaldanud, kuid ilmselt jääb Euroopa Liidu keskmine kaheksa protsendi juurde ning Eesti 4,8 protsenti on üks väiksemaid. Ka Eesti laenukoormus on Euroopa taustal jätkuvalt väga väike, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveeri hinnangul on eelmise aasta eelarvepuudujääk täiesti mõistetav. "Eesti puudujääk oli umbes poolteist korda väiksem, kui see oli teistes Euroopa Liidu riikides, aga arvestada tuleb ka sellega, et meie majanduslangus oli umbes kaks korda väiksem kui teistes Euroopa riikides. Sellises võrdluses oli see täiesti kohane ja sobilik eelarvepoliitiline tugi Eesti majandusele," lausus Randveer.
Toimetaja: Marko Tooming