Kallas piirangutest: numbrid pole nii kiiresti alla tulnud, kui lootsime
Valitsus on sunnitud kehtivaid piiranguid pikendama, sest ööpäevas tuvastatud nakatumiste arv on küll väiksemaks muutunud, kuid mitte piisavalt, et seatud eesmärgini jõuda, ütles "Esimeses stuudios" peaminister Kaja Kallas.
Valitsus tegi teisipäeval põhimõttelise otsuse pikendada seni kehtivaid piiranguid veel kahe nädala võrra. Kallase sõnul on tema soov piiranguid esimesel võimalusel hakata kaotama, kuid praegune olukord seda ei luba.
"Positiivne on see, et nakatumiskordaja on läinud alla ühe. See näitab, et piirangud on toiminud. Aga numbrid ei ole alla tulnud nii kiiresti, kui me oleme lootnud ja seetõttu pikendame piiranguid," ütles Kallas.
Kallas märkis, et langenud on nakatunutest haiglaravi vajavate inimeste protsent, lisaks on tänu kõrgel tasemel meditsiinisüsteemile haiglaravil olijate suremuse protsent üks Euroopa väiksemaid. Kriisi dünaamilisus ja muutujate paljusus ei luba samas paari positiivse näitaja pealt suuri otsuseid teha.
Samas on valitsusel siiski paigas kindlad sihtarvud, mille korral saab hakata otsustama, kas kehtivad piirangud on otstarbe kaotanud.
"Panna praegu paika väga konkreetset kuupäeva, seda me teha ei saa, Küll aga annan lootust, et kui haiglaravi vajab nelisada inimest, kui nakatumine päevas on 100 000 inimese kohta alla 500, suremus on allapoole minemas, siis me saame leevendustest rääkida," lausus Kallas.
Üleriigiline ühtlustamine oli õige otsus
Kallas ei nõustunud väitega, et jaanuari lõpus tehtud valitsuse otsus ühtlustada piiranguid üle Eesti, kui Harjumaal ja Ida-Virumaal oli nakatumine kiirelt kasvamas, oleks olnud ennatlik või vale otsus. Kallase sõnul oli toonane teadmine otsuste aluseks ning tagantjärele tarkusena otsuseid kritiseerida on lihtne.
"Millele tuginedes sa lähed otsuseid tegema: mille paneme kinni ja kõik läheb paremaks. Aga tegelikult sul ei ole tõenduspõhist materjali, mis ütleb, et jah, see on see koht. Hea näide oli koolid. Meile öeldi, et igal juhul, kui te koolid panete kinni, siis nakatumine väheneb oluliselt, kukub alla. Me panime koolid kinni, otsustasime selle otsuse teha, see oli väga raske otsus. Me tegime selle otsuse ja –´ei tule alla need nakatumisnäitajad. Vastupidi, vaatame edasi, ikkagi on koolikolded. Ja siis öeldakse, et nojah, ega suurt lootust ei olnud, et see koolide asi mõjub. Sel hetkel oli aga see põhiargument. Ongi väga keeruline otsuseid teha selles inforuumis, kus sa hetkel oled," rääkis Kallas.
Kallase hinnangul reageerisid üle ka need, kes tema väljaütlemise peale, et kui viiruse levik ei peatu, jääb Eesti kogu suveks lukku, hakkasid suve ärakeelamisest rääkima. "Ma ütlesin seda, mis puudutab piiranguid. Seda kõike, mida me oleme harjunud nautima, kui numbrid jäävad nii kõrgeks, me nautida ei saa. See on lihtsalt faktidele otsa vaatamine," märkis ta.
"Kui inimesed on nii tublid, nagu nad olnud, siis see on positiivne, aga numbrid on endiselt kõrged. Ka tänased (teisipäevased – toim.) numbrid olid kõrgemad kui ette seatud eesmärgid. Minu soov ei ole neid piiranguid hoida päevagi rohkem, kui on vältimatult vajalik," lausus Kallas.
Kallase sõnul saab suur mõju leevendusotsustele olema maikuisel üldisel vaktsineerimisel.
Toimetaja: Marko Tooming