Riik loob raamistiku arenduste mõjude omavalitsustele hüvitamiseks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Uusarendus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kui praegu pole seaduse järgi lubatud kohalikul omavalitsusel küsida piirkonnas tegutsevalt arendajalt tasu näiteks mänguväljaku ehitamiseks või täiendavate lasteaiakohtade loomiseks, siis riik loodab tänavu töötada välja raamistiku, mis oleks õiglane nii omavalitsuste kui ettevõtjate jaoks. Kas see tähendab ka konkreetse rahalise ülempiiri kehtestamist, on praegu veel vara öelda.

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja asetäitja Tiit Oidjärve sõnul ei ole võimalik kõiki ettevõtlusega kaasneva kohaliku kasu küsimusega seotud teemasid lahendada ühe õigusaktiga, mistõttu töötatakse erinevate valdkondade jaoks välja vajalikud raamistikud.

"Oluline on, et osa loodavast lisandväärtusest jääks piirkonda, millest tulu teenitakse. Kahjuks sellist kõigile teemadele ühtset õiguslikku raamistikku pole võimalik teha," märkis Oidjärv.

Seni on nii kinnisvaraarendajad kui ka näiteks tehnopargi rajajad sõlminud omavalitsustega lepinguid piirkonna sotsiaalsesse taristusse panustamiseks, kuid otseselt nendele seaduses õiguslikku alust ei ole. "Tõsi, lepingud jätkuvalt kehtivad ja sõlmitud kokkulepped on siduvad. Praegu on lihtsalt kõik need kokkulepped sõlmitud puudulikel õiguslikel alustel," märkis ta.

Uute elanike lisandudes tekivad kohalikul omavalitsusel täiendavad kulud, näiteks kohustus tagada lasteaiakohad. Arendaja teenib samal ajal projektilt tulu, mis omavalitsuseni tagasi ei jõua. "See mõtteviis on üle maailma, et kui maa väärtus kasvab ja antakse arendamisõigus, peaks panustama ka avalikesse hüvedesse. Eestis lihtsalt ei ole see reguleeritud olnud," sõnas Oidjärv.

Ettevõtete jaoks on peamiseks murekohaks see, et äriplaani koostades pole teada, kas ja kui suure väljaminekuga peaks arvestama. "Nad teavad, et midagi peaks kogukonnale maksma, aga tegelikult ei tea, milliseks see suurus kujuneb. Mõnelt ettevõtjalt küsitakse, teiselt ei küsita ja seda tajutakse ebavõrdse kohtlemisena," rääkis Oidjärv.

Rahalise ülempiiri kehtestamine on praegu veel lahtine

"Teine hästi oluline punkt nende teemade juures on kohakesksus – kas võiks seda kõike lahendada ühe kohaliku maksu, riikliku tasuna. Need osapooled, kellega oleme rääkinud, kes ka uuringus osalesid, leidsid, et juhtumikesksus peab jääma ja otsustusõigus tuleb jätta kohaliku omavalitsuse tasemele," sõnas Oidjärv. Seda on rõhutanud ka riigihalduse minister Jaak Aab.

Möödunud nädalal vastas ka õiguskantsler teemaga hädas olevale Kiili vallale, et praeguste seaduste kohaselt tõesti ei saa vald sotsiaalse taristu tasu kehtestada, kuid ettepanek vastavaks seadusemuudatuseks on tehtud.

Konkreetsetest lahendustest on Oidjärve sõnul vara rääkida, ministeeriumid töötavad kava välja kolmandaks kvartaliks. "Aprilli alguses on kohtumised omavalitsusjuhtidega, et saada aru praegusest praktikast," rääkis ta. Praxis viis mullu läbi ka analüüsi kohaliku kasu instrumentide võimalikest viisidest.

"Proovime selle rahalist poolt veel analüüsida, ja sügiseks saada lahenduse kokku. Näiteid on näiteks Soomest, Soome maakasutus-ehitusseaduses on antud lagi, 60 protsenti konkreetse maa-ala rahalise väärtuse kasvust, rohkem ei tohi omavalitsus arendaja käest küsida," rääkis ta.

Eestis on arendajad pakkunud laeks näiteks 4000 eurot ühe eluaseme kohta. "Praegu on näha, et küsitakse 2500 kuni 10 000 eurot. Kas riik annab Eestis ka lae ette, ei oska öelda," märkis Oidjärv.

Praeguse väljatöötamiskavatsuse järgi jääks siiski võimalikult palju omavalitsuse enda otsustada. "Riik annab raamistiku ette, aga see jäetakse ikkagi võimalikult madalale tasemele," märkis Oidjärv.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: