Lambot massvaktsineerimise segadusest: eraettevõttena otsisime kiiret lahendust

Juba eelmise kolmapäeva õhtuks oli selge, et probleem sihtgrupi vaktsineerima saamisega on väga suur, mistõttu otsustati sihtrühma laiendada, selgitas Confido meditsiiniteenuste juht Kadi Lambot nädalavahetusel Tallinnas Sõle keskuses tekkinud segadust massvaktsineerimisel.

Lambot ütles "Ringvaates", et nende ülesanne polnud tegelda kommunikatsiooni, vaid vaktsineerimise korraldusega. Ometi helistas ta neljapäeva hommikul isiklikult kõigi väljaannete peatoimetajatele, et nende abil inimesi vaktsineerima mobiliseerida, kui oli näha, et broneeringuid vaktsineerimisele ei tule.

"Energia oli sinna suunatud, et inimesed ära vaktsineerida," ütles Lambot. "Juba kolmapäeva õhtuks oli selge, et probleem on väga suur. Laupäeva-pühapäeva täituvus oli praktiliselt olematud. Juba kolmapäeva õhtul tõstsime koos Medicumi juhiga lärmi, et midagi peab ette võtma."

Vajadusest plaani muuta teavitati nii sotsiaalministeeriumit kui ka haigekassat.

"Me juba eelnevalt olime teoreetiliselt arutanud, mis võimalused on: kas sihtrühma laiendada või teha nii, nagu teistes riikides on olnud võimalus: kui noorem inimene tuleb koos eaka lähedasega, et siis võimaldada ka talle süst," selgitas Lambot.

Haigekassa juhi Rain Laane sõnul ei saanud riik massvaktsineerimist läbi viinud ettevõtete pakkumisega sihtgruppi laiendada nõustuda. Ta tuletab meelde, et haiglates on üle seitsmesaja inimese, kellest enam kui poolsada vajab hingamisaparaati.

"Et seda koormust vähendada, me ei saa lasta silmist seda sihti, et me vaktsineerime eakaid inimesi," rääkis Laane. "Mitte kordagi ei antud tervishoiuasutustele luba alandada vanusepiiri 60. eluaastast allapoole. Selle loa saab anda ainult riik, seda otsust ei saa vastu võtta tervishoiuteenuse osutaja ise," lisas Laane.

Ka haigekassaga sõlmitud lepingus on kirjas, et "Teenuse osutamine toimub tellija poolt määratud isikutele." Ometi, alates neljapäeva õhtust teatas Medicumi digiregistratuur, et vaktsineerima pääsevad ka viiekümneaastased.

Kadi Lamboti jaoks oli neljapäeva õhtuks selge, et mingid otsused tuleb vastu võtta. "Eraettevõtjatena oleme harjunud kiiresti reageerima, kui prognoosid ei täitu. Siis saigi avatud broneerimissüsteemis võimalus ka 50+ vanuses inimesi registreerida," lausus Lambot.

Medicumi juhi Tõnis Alliku sõnul taheti katsetada, kas nooremad inimesed üldse soovivad vaktsiini.

"Ja teiseks, see on üldiselt ka seni levinud praktika, et kui prioriteetne sihtgrupp ei tule täis või ei avalda soovi, siis kutsutakse järgmist sihtgruppi juurde. See on ka perearstidel jooksvalt niimoodi olnud," rääkis Allik.

Haigekassale sellest otsusest igatahes teada ei antud, mis tähendab, et riik hakkas asjaga tegelema alles reede hommikul.

"Igal juhul enne reede keskpäeva oli see võimalus kinni pandud ja siis enam alla 60-aastased inimesed registreerida ei saanud," rääkis haigekassa juht Rain Laane. "Selles mõttes ma ei saa ka öelda, et riik oleks aeglaselt tegutsenud."

Süsteemiviga käivitas lumepalliefekti

Tegelikult ilmnes reedel veel üks registreerimisapsakas. Kadi Lambot ütleb, et mingi hetk hakkasid Sõle spordikeskusesse ilmuma ka nooremad kui viiekümneaastased ning tuli välja, et neilgi on kehtiv broneering olemas.

 "Süsteemis oli korraks tekkinud viga just nooremate meeste isikukoodi juures. Ja mõned inimesed pääsesid niimoodi broneerima," rääkis Lambot.

Neid inimesi polnud palju, vast kümmekond. Aga just selles reedeses avastuses näeb Kadi Lambot olulist tõuget laupäevasele segadusele.

"Tänapäeva infomaailmas, kui sul juba kolm-neli-viis inimest pääseb valest sihtrühmast vaktsineerima, see läheb kulutulena, minutite ja tundide jooksul levima," pakkus Lambot.

 Niisuguses olukorras mindi vastu laupäeval. Päeva esimene pool oli mõlemas vaktsineerimispunktis üsna rahulik. Kuid info nooremate vaktsineerimisest üha levis ja Sõle spordikeskuse ukse taha kogunes järjekord.

Lambot tõdes, et kui laupäeval sajad ilma broneeringuta inimesed keskuse juurde kogunesid lootuses vaktsiini saada, oligi segadus käes.

"Pidevalt anti meedias teada, et kohti jagub, vabu aegu on, numbrid olid sadades ja tuhandetes. Selle peale teine sihtrühm aktiveerus, et me läheme siis kohale," põhjendas Lambot tekkinud segadust.

"Selle hetke otsus oli see, et kui inimesel on aeg broneeritud, siis me teda ukse pealt tagasi ei saada," selgitas Kadi Lambot, miks järjekorda kogunenuid kohe kodudesse ei suunatud. "Inimesed hakkasid massiliselt ka ütlema, et mul on broneering. Ja niimoodi nad sinna vaktsineerimispunkti sisse said."

Järgmise laua taga kontrolliti Lamboti sõnul, kas inimesel ikka on broneering.

"Sellel hetkel oli ka juba otsus, et vaktsineerimispunktis sees me kiiresti ei saa hakata samalt poolt, kust teised inimesed juba peale tulevad, inimesi tagasi saatma. Ja niimoodi mingi hulk inimesi ära vaktsineeriti," tunnistas Lambot.

Tondiraba jäähallis niisugust segadust ei olnud. Tõnis Alliku sõnul langetas Medicum konkreetse otsuse – osad vaktsiinidoosid eraldatigi kohaletulnud ja broneeringuta inimestele.

"Seal [järjekorras] oli ka päris emotsionaalseid inimesi," märkis Allik. "See surve seal kohapeal oli suhteliselt suur. Ja tegime kohapeal emotsionaalse otsuse, et me teatud mahus seda järjekorda teenindame, mis sinna kohale oli tulnud."

Tõnis Allik lisas, et kohaletulnud inimestele eraldati umbes kolmsada vaktsiinidoosi.

"See oli siis seotud nende lisadoosidega, mida igast vaktsiiniviaalist kätte saab. Üldjuhul on seal kümme nii-öelda normdoosi ja üldjuhul saab sealt ka üheteistkümnenda ja kaheteistkümnenda doosi," selgitas Allik.

Lambot möönis, et üle 65-aastased on vaktsineerimisel prioriteediks, ent samavõrd oluline on ka vaktsineerimise kiirus olukorras, kus vaktsiini on korraga palju. "Pidi tegema kiireid otsuseid," ütles Lambot.

Kui palju alla kuuekümneaastaseid Sõle spordikeskuses vaktsiini said, tuleb Kadi Lamboti sõnul veel kokku lugeda.

Haigekassa juht Rain Laane on kokkuvõttes kriitiline.

"See tulemus on selline, millega ei saa jääda rahule. Sest sihtrühm, kes vaktsiini kõige rohkem vajavad, seda vähemalt Tallinnas ei saanud," ütles Laane.

Rain Laane hinnangul võib ka eakate vähese huvi osaliselt laupäevase segaduse arvele kirjutada.

"Kujutame ette 80+ vanuserühma, kellel võib-olla on liikumisega keeruline, kellel on pelgus rahvamasside suhtes. Nähes televiisorist sellist pilti, siis nad ei soovinud tulla ka pühapäevaks, sest neil oli hirm, et äkki seal on samasugune olukord," pakkus Laane.

Haigekassa kaalub, kas ja kuidas Confidot ja Medicumi karistada

Laane sõnul vestles ta pühapäeva õhtul nii Medicumi kui ka Confido juhtidega. Selge on see, et haigekassaga sõlmitud lepingut rikuti. Leping ütleb, et iga rikkumise, ehk valesse käsivarde süstitud vaktsiinidoosi eest võib küsida leppetrahvi. Leppetrahvi suurus on kahekordne vaktsineerimise tasu.

Rain Laane sõnul ühtegi otsust veel tehtud ei ole, kas ja mida nädalavahetuse vaktsineerimiskampaania ajal lepingut rikkunud ettevõtetega pihta hakata. Võimalik on ka, et Confido ja Medicum jäetakse tulevastest massvaktsineerimistest kõrvale.

"Need võimalused on kõik tõepoolest olemas. Ja ma ei kiirusta selle otsuse tegemisega, sest me tahame kindlasti kohtuda enne ka Tallinna linnaga, et üheskoos need asjad läbi arutada," ütles Laane ja lisas, et vajadusel oleks Confidole ja Medicumile ka alternatiive.

"Tegemist on ikkagi tervishoiuteenusega, mida osutatakse väga suurele hulgale inimestest. Ja need otsused tuleb teha selliselt, et neil oleks mingi mõju nendele tervishoiuteenuse osutajatele, kes ignoreerivad korraldusi," rääkis Laane.

"Tallinnas on mitu tervishoiuteenuse osutajat. Ja samamoodi on Eestis väga tugevaid eratervishoiuteenuse osutajaid. Et kõike on võimalik parandada," märkis Laane.

Tõnis Allik tõdes, et puhtjuriidiliselt oleks haigekassal ilmselt võimalik ettevõtteid karistada. Samas lisas ta, et ukse taha ilmunud vaktsiinisoovijatega pole keegi teine mitte kunagi varem tegelema pidanud.

"Et siis vast esimest korda ikkagi on võimalik see olukord nii-öelda andeks anda ja olla järgmisteks kordadeks paremini valmis," ütles Allik.

Allik lisab, et ilmselt tuleb ettevõttel vaktsineerimistalgutele niikuinii peale maksta.

Ettevõtted sooviks lepingutesse valmisolekutasu

"Ei ole veel kulusid kokku löönud aga tulud jäid oodatust märksa väiksemaks," märkis Medicumi juht. "Me plaani järgi oleks pidanud väiksesse plussi jääma selle nädalavahetuse üritusega aga nüüd võib arvata, et jäime miinusesse."

Selle miinuse põhjus peitud tervishoiuasutustega sõlmitud lepingus. Iga nädalavahetusel tehtud süsti eest saab ettevõte seitse eurot ja kolmkümmend senti. Kui kulud on tehtud, ehk vaktsineerimiskeskus püsti ja inimeste palgaraha jooksmas, aga piisavalt süste teha ei saa, siis kannabki ettevõte kahjumit. Tõnis Allik ütles, et kui lepinguid üle vaadatakse, tuleks mõelda ka valmisolekutasule.

"See on klassikaline lähenemine, et kui mahud on kõikuvad või ei ole garanteeritud ja maht ei sõltu teenuse osutajast vaid tellijast, siis peaks olema mingi püsitasu ka selle lepingu osa, millega püsikulude katmine garanteeritakse," märkis Allik.

Sama meelt on ka Confido juhatuse liige Kadi Lambot. Ta ütles, et riigile appi tulles ei pidanud raha esmatähtsaks ei ettevõte ega selle töötajad kuid miinusesse ei sooviks ikkagi keegi jääda.

"Kindlasti me kalkuleerime, teeme enda jaoks otsused ja otsustame, kas ja mis tingimustel me saame üldse eraettevõtetena sellistesse aktsioonidesse kaasa minna," märkis Lambot.

Haigekassa juht Rain Laane aga märgib, et näiteks Pärnus õnnestus ära süstida pea kõik valmis pandud vaktsiinidoosid. Teda valmisolekutasu kehtestamise mõte ei paelu.

"Kui me vaatame täna kogu tervishoiusüsteemi, siis meil ei ole ei haiglavõrgu arengukava haiglate ega perearstidega seda küsimust, et kas peaks olema valmisolekutasu või ootetasu. Nad saavad suurepäraselt selle kehtestatud hinnaga hakkama," rääkis Laane.

Vaja ühtseid sõnumeid

Lambot pidas oluliseks, et sõnumid oleksid ühesugused ja tuleksid samadest allikatest: "Oleks üks persoon, üks nägu, üks vastutav isik, kes vastavaid sõnumeid edastab. Inimestel on infomüras muidu väga keeruline hakkama saada."

Ta tõi positiivse näitena doktor Arkadi Popovi kriisi esimesest lainest, kes kriisistaabi juhina sai sellega väga hästi hakkama.

Peaminister Kaja Kallas on öelnud, et vaktsineerimise eest vastutab tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

"Lugupidamisega härra ministri vastu, Tanel Kiik ei jõua ka kõigi pisiasjadega tegelda ja ühe teema puhul kindlaks näoks olla," leidis Lambot.

Õppetunniks peab ta seda, et massvaktsineerimispunktid sobivad pigem noorematele. Vanemaealised tahavad personaalsemat lähenemist ja ootavad kutset vaktsineerimisele oma perearstilt.

Confidol jäi nädalavahetuse massvaktsineerimisest üle 800 doosi, üle kogu Eesti jäi üle umbes 2000 doosi, mis suunatakse perearstikeskustele.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: