Riik loodab reisijärgse eneseisolatsiooni korral inimeste aususele

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ikla piiripunkt. Autor/allikas: Verner Vilgas (ERR)

Üle poole välismaalt saabunutest esitab tervisedeklaratsiooni paberil. Samas Eesti lõunapiiril pole neil väljaprinditud ankeeti kellelegi anda ja sestap ei saa riik ka kunagi teada, et lõuna poolt saabunu peaks isolatsioonis olema.

Varem oli piiriületusel tervisedeklaratsiooni esitamine vabatahtlik, kuid alates 5. aprillist tehti see kohustuslikuks. Eestisse saabuja peab teatama terviseametile oma isiku- ja kontaktandmed aga ka riigid, kustkaudu ta Eestisse tuli. Sellelt, kes andmete esitamisest keeldub, võib küsida kuni 9600 eurot sunniraha. Kohustusest on vabastatud ainult vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud, ehk need, kes ei pea eneseisolatsiooni jääma.

Arvutitundjale on deklaratsiooni täitmine lihtne. Terviseameti veebilehelt leiab päris mitu võimalust ennast ära autentida ja andmed läbi õhu või juhtmete teele saata.

"Kahjuks on neid, kes andmeid elektrooniliselt esitavad, natuke alla poole, aga võrreldes varasemaga on see palju suurem protsent," kiitis terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Kerstin-Gertrud Kärblane.

Need, enam kui pool inimestest, kes soovivad oma deklaratsioone paberil esitada, saavad ankeedi välja printida politsei- ja piirivalveameti kodulehelt või veebiküljelt kriis.ee. Ühtlasi jagatakse ankeete piiripunktides. Politsei abiga läbib süsteem ka olulist viigrihüpet ehk enam ei kuhju paberid terviseameti lattu.

"Me hakkame neid jooksvalt digitaliseerima," rääkis Kärblane. "Kõik uued juhtumid jõuavad meile kohe süsteemi."

Digitaliseerimine tähendab, et ametnik võtab dokumendi ette ja kirjutab selle arvutisse ümber.

Lõunapiiril paberankeete ei koguta

Seda, kas inimesel ikka on deklaratsioon täidetud, kontrollitakse piiripunktis. Neid, kes tulevad kolmandatest riikidest, kontrollitakse automaatsel sealsamas, kus nad passi näitavad. Neid, kes saabuvad laeva või lennukiga Schengeni riikidest, kontrollitakse Tallinna piiripunkti juhi Raavo Järva sõnul pisteliselt.

"Ka neist enamikke me ikkagi kontrollime," rääkis Järva. "Kui on täidetud elektrooniline ankeet, siis läheb kontroll kiiremini. Kui on vaja paberankeeti täita, siis on jälle ajakulu ja hiljem me peame need andmed ise andmebaasi sisestama."

Sestap loodab ka Raavo Järva, et muist inimesi valib tulevikus elektroonilise ankeedi. Seda enam, et mida soojemaks lähevad ilmad, seda rohkem on ka reisijaid. Järva möönis, et mõnes mõttes on ju tore, et inimesed jälle reisida saavad.

"Teistpidi me näeme ise ka, et kui reisijate arv kasvab kordades ja kordades, siis meil ilmselt enam ei ole võimalik kõiki reisijaid kontrollida," lisas Järva.

Eesti lõunapiiriga on asi veel keerulisem. Läbi Läti saabuja saab tervisedeklaratsiooni esitada ainult elektrooniliselt. Seda kahel põhjusel. Esiteks, kui pistelist kontrolli tegeva politseiniku peale ei satu, siis pole seal paberankeeti kusagilt võtta.

"Aga me kindlasti mõtleme, kuidas see deklaratsioon võiks ka ilma Schengeni piirita lähisriikide juurde kiiremini jõuda," lubas Kärblane.

Muidugi võib hoolas inimene juba enne reisile minekut paberankeedi välja printida. Aga kui ta, täidetud ankeet taskus, üle lõunapiiri Eestisse jõuab, pole seda ka kuhugi anda. Raavo Järva rahustas, et Valga ega Pärnu politseijaoskondadesse neid ankeete viima ei pea.

"Meil täna sellist ootust ei ole inimestele," ütles Järva, kes usub, et kui inimene on valmis juba ankeedi üleandmise nimel pingutama, küll ta siis ka isolatsioonireegleid täidab. "Ja sellega on ju täidetud ka see, et viirus ei leviks."

Ka Kärblane selgitas, et kui ankeeti kellelegi anda ei ole, siis jääb see inimese enda hoole alla.

"Tuleb lihtsalt kaasas kanda, et juhul kui teostatakse kontrolli, et siis deklaratsioon on alati ette näidata," rääkis Kärblane.

Kõik püsib usaldusel

Nii Kärblane kui Järva kinnitasid, et riik saab inimese isolatsioonikohustuse kohta andmed just tänu tervisedeklaratsioonidele. Aga kui on terve piir, mille ületajate kohta meil andmeid ei ole, siis kuidas saab kontrollida, kas reegleid täidetakse?

"Täna on see pandud inimeste aususele," vastas Raavo Järva.

Siiski, isolatsioonireegleid nagu kõiki teisi reegleid peab täitma ka siis, kui inimest ei jälgi. Ja kes reegleid ei täida, võib endale mõttes kuni 9600 eurot trahvi teha. Nende üle, kelle välismaalkäigu kohta andmed olemas on, teeb järelevalvet terviseamet. Õigemini terviseameti palvel teeb seda politsei- ja piirivalveamet.

Raavo Järva täpsustas, et spetsiaalseid kontrolle politsei siiski ei tee. Aga kui muu töö käigus satutakse mõnele reegleid rikkuvale inimesele peale, siis saadetakse ta andmed terviseametile.

"Näiteks on selliseid juhuseid, et inimene tuli lennuga täna Eestisse ja ülehomme tahab ta juba lahkuda."

Selline mõtlematu inimene jääbki kohe reegliterikkumisega vahele. Nagu ka see, kes isolatsioonireegleid rikkudes kauplusest kompvekke näppab või kiirust ületab.

Märtsis lõpetas terviseamet 18 karantiininõuete rikkumist puudutavat väärteomenetlust ja määras kokku 5460 eurot trahve. Kusjuures 14 menetlust olid nende pihta, kes nakatununa kodus ei püsinud.

Aprillis lõppes üks väärteomenetlus 120-eurose trahviga ja üks menetlus on terviseametil veel pooleli.

Läinud nädalal registreeris terviseamet 127 välismaalt toodud haigusjuhtu, kusjuures kõige enam, 34 nakatunut saabus Egiptusest. Egiptus troonib edetabelit juba kolmandat nädalat.

Kerstin-Gertrud Kärblane loodab, et edaspidi jõuab Eestisse vähem nakatunuid. "Meie näeme ohuna siiski uute tüvede levikut Eestisse. See on siin üks suuremaid murekohti," tõdes Kärblane.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: