Kohus jättis Depo õiguskaitse taotluse rahuldamata

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Depo ehituspood

Tallinna halduskohus jättis ehituskaupade poe Depo esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebuse menetlusse võtmist kohus veel ei otsustanud.

Kauplus esitas kohtule kaebuse terviseameti 26. märtsil tehtud ettekirjutuse tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras ka kaevatava haldusakti kehtivuse ja täitmise peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni, teatas Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu.

Ettekirjutuse kohaselt peab kaebaja ehk Depo viivitamatult tagama, et kliendid ei viibiks kaupluse siseruumides asuvas müügisaalis ja üldkasutatavates siseruumides ning teenuse pakkumisel tagama, et kaupu müüakse ja väljastatakse ainult kaupluse õue- või parkimisalal asuval müügi- või väljastusalal, järgides 2+2 põhimõtet.

Kohustuste mittekohase täitmise korral kohaldatakse sunniraha 4500 eurot ning kui rakendatud sunniraha ei anna tulemust, kasutab vastustaja vahetu sunni kohaldamise võimalust.

Kohus märkis, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul lähtuda kehtivast õigusest, milleks on muuhulgas möödunud suvel vastu võetud valitsuse korraldus ja selle käesoleva aasta märtsikuus tehtud täiendus, millega kehtestati COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud.

Nende piirangute täitmise tagamiseks tegi terviseamet kaebajale ettekirjutuse. Antud asjas vaidlustab kaebaja terviseameti ettekirjutust aga mitte valitsuse korraldust, millega seatud piirangud jätkuvalt kehtivad.

Kohtu hinnangul on valitsuse korralduse mõtte ja eesmärgiga vastuolus asuda uute toidukaupluste rajamisele või varasemate muude kaubandusettevõtete tegevust ümber korraldada toidukauplusteks selleks, et valitsuse korralduses sisalduvast keelust hoolimata kaubelda.

"Korraldusega sätestatud piirangute ja meetmete mõte on vältida nakkusvõimalust soodustavate kontaktide arvu, mitte neid suurendada või vähendada nii vähe, kui võimalik. Piirangute proportsionaalsust kaalus valitsus korralduse andmisel ning terviseamet neid kaalutlusi ümber hinnata ei saanud. Samas valitsuse korraldus ei välista kaebaja majandustegevust, vaid üksnes kaupade müügi müügisaali kaudu selvekauplusena. Terviseamet tõlgendas ettekirjutuse tegemisel valitsuse korraldust õigesti," lausus Anneli Vilu.

Kohus selgitas, et isegi kui terviseameti ettekirjutus ei kehtiks, tuleks valitsuse korraldust ikkagi täita, kuna kaebaja seda vaidlustanud pole. Seega oleks esialgse õiguskaitse korras terviseameti ettekirjutuse kehtivuse peatamine eesmärgipäratu.

Kohus lisas, et ei peaks ka sobiva taotluse esitamise korral põhjendatuks anda esialgset õiguskaitset selleks, et riik ei saaks efektiivselt nõuda kehtiva õigusakti täitmist, mille eesmärk on kaitsta ülekaalukaid avalikke huve ning inimeste elu ja tervist.

"Terviseameti ettekirjutusest eraldiseisvalt tuleneb kaebajale üksnes oht tasuda sunniraha. See pole aga ilmselgelt nii kaalukas, et eelnimetatud huvid ja õigused üle kaaluda," ütles Vilu.

Kohus andis kaebajale ka 30-päevase tähtaja soovi korral kaebuse muutmiseks või täiendamiseks ning vastustaja seisukohtadele vastuväidete esitamiseks.

Neljapäeval lahendas kohus vaid esialgse õiguskaitse taotluse (ettekirjutuse täitmise ja kehtivuse peatamise taotluse, mis jäeti rahuldamata). Kaebuse menetlusse võtmist kohus veel ei otsustanud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: