Veebruaris jätkus kaubavahetuse positiivne kurss

Foto: ERR

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris möödunud aasta sama kuuga võrreldes 16 protsenti ning import 10 protsenti. Oluliselt mõjutasid kaubavahetuse suurenemist nii mineraalsete toodete kui ka puidu ja puittoodete vedu.

Eestist eksporditi ja imporditi veebruaris kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 73 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes eelmise aasta veebruariga 49 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul mõjutas veebruaris kaubavahetuse suurenemist oluliselt sissetoodud ja siin töödeldud kütuste eksport, samuti kasvas märgatavalt puidu import.

"Kaubavahetus suurenes kõikide meie peamiste sihtriikidega. Ekspordi poolelt oli suurim partner taas Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Importisime enim Soomest, Saksamaalt ja ka Lätist," täpsustas Puura.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta veebruariga suurenes kõige rohkem – 117 miljoni euro võrra ehk kaks korda mineraalsete toodete ning 28 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete väljavedu. Kõige rohkem ehk 10 miljoni euro võrra vähenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

Väljavedu suurenes enim Saudi Araabiasse, USA-sse ja Indiasse, kuhu kasvas töödeldud õlide väljavedu. Kõige enam kahanes eksport Mosambiiki, Kanadasse ja Ukrainasse. Mosambiiki ja Kanadasse veeti vähem kütuseid ja Ukrainasse ekskavaatoreid.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 74 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kodumaiste kaupade väljavedu suurenes 2020. aasta veebruariga võrreldes 24 ja reeksport vähenes 3 protsenti.

Kõige rohkem kasvas Eesti päritolu töödeldud õlide, põlevkivikütteõli, puitgraanulite, puitliistude ning männi saematerjali väljavedu, enim kahanes nisu eksport.

Kaupadest imporditi Eestisse kõige rohkem mineraalseid tooteid, elektriseadmeid, transpordivahendeid ning masinaid ja mehaanilisi seadmeid. Enim suurenes 66 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste ja 16 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete sissevedu. Kõige rohkem vähenes keemiatööstuse tooraine ja toodete sissevedu.

Kaupade import suurenes enim Valgevenest, Saksamaalt ja Lätist. Valgevenest ja Lätist imporditi töötlemiseks õlisid ja Saksamaalt sõiduautosid. Kaupade import vähenes enim Ühendkuningriigist, kust kahanes komponentide import elektroonikatööstusele.

Kuigi väliskaubanduse defitsiit väheneb, on bilanss siiski miinuses. Ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Andres Sutt selles probleemi ei näe.

"Tegelikult on meil väliskaubanduse võtmes majandus olnud suhteliselt hästi tasakaalus juba pikki aastaid. Kui räägime sellest, et Eesti investeeringud kasvaksid, kiireneksid, siis selle mündi teine pool on suurem jooksevkonto defitsiit. Kui see jääb mõõdukaks, siis ma selles probleemi ei näe. Pigem täna näen probleemi selles, et Eestis investeeritakse liiga vähe ja võetakse ka võib-olla liiga vähe riski selleks, et jõuaksime tulevikus suurema kasvupotentsiaalini," rääkis minister "Aktuaalsele kaamerale".

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: