Venemaa tähistab 60 aasta möödumist Gagarini lennust kosmosesse

{{1618244280000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Juri Gagarini kosmoselennu aastapäeva tähistamine Peterburis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Anton Vaganov

Venemaal tähistatakse ajaloolist päeva, kui 60 aastat tagasi lendas kosmosesse Juri Gagarin, kes oli esimene inimene, kes sinna lendas ja pärast üht tiiru ümber Maa õnnelikult tagasi jõudis.

Gagarini kosmoselendu Vostok-1-ga meenutati riigis suurejoonelisemalt väljapanekutega muuseumides, ööpäevläbi kestva telekajastuse ja üritustega üle kogu riigi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Irkutskis tulid 1961. aastal toimunud 108-minutilise lennu puhul inimesed tänavaid koristama, olles riietunud legendaarse filmi Star Warsi tegelaskujudeks.

Kosmoseprofessor Mart Noorma rääkis "Ringvaates", et 60 aastat tagasi oli kosmoselennu puhul suur risk, et kosmoselaev plahvatab, läheb valele orbiidile või ei jõua Maale tagasi.

Noorma selgitas, et kuigi Nõukogude Liit oli varem näiteks koera kosmosesse lennutanud, siis Gagarini lennu puhul oli tehniliselt kõige keerulisem see, kuidas oleks laevas elutagamissüsteem ehk et temperatuur ei läheks inimese jaoks liiga kõrgeks ega liiga madalaks, et hapnikku jätkuks ja et süsihappegaasi ei oleks liiga palju.

Noorma lisas, et tagantjärele on teada, et Gagarini kosmosesse lendamise hetkel oli kosmoselaeval 70 registreeritud potentsiaalset viga või mittevastavust.

"Ma küll väga kahtlen, kas keegi Gagarinile seda ütles. Üks neist mittevastavustest oli see, et näiteks must kast ei töötanud - pool lennuinfost jäi salvestamata. Üks kanderaketi automaatkraan ei töötanud korralikult, mis oleks võinud põhjustada plahvatuse üleslennul, aga tõi kaasa tegelikult selle, et orbiit muutus teistsuguseks kui algselt planeeritud. Alguses oli nii, et ta läheb madalale orbiidile selleks, et kui pidurdusrakett ei tööta, siis ta ikkagi tuleb nädala jooksul alla tagasi. Pärast väikest viperust läks ta kõrgemale orbiidile, kus ta oleks üleval püsinud üle kuu aja, kui pidurdustrakett ei oleks töötanud, ja ilmselgelt nälga surnud," selgitas Noorma.

Tema sõnul võttis Nõukogude Liit teadlikult riski. "Aga olgem realistlikud, me ei saa teha uusi, innovatiivseid asju, kui teatud riski ei võeta. Tagantjärele tarkusena Nõukogude Liit tegi kindlasti õige otsuse, ta saatis üles asja, mis töötas, ja kui poleks töötanud, oleks see maha vaikitud ilmselt. Aga lõpuks oleks see välja lekkinud niikuinii," lisas professor.

Seda, miks esimeseks inimeseks valiti kosmoselennule just Juri Gagarin, toetas Noorma sõnul nii mehe füüsilised andmed ehk pikkus, kaal kui ka tema intelligents ja kiire otsustusvõime.

Noorma sõnul on Gagarin kosmosevaldkonna inimeste hulgas jätkuvalt ikooni staatuses. "Ta endiselt inspireerib inimesi," lisas professor.

 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: