Ostukeskused: tegelik kahju kaupmeestele selgub peale piirangute lõppemist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Rocca al Mare keskus Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

11. märtsist valitsuse korraldusega uksed sulgema pidanud kauplused peavad veel vastu ja pole kaubanduskeskuste omanikele rendilepinguid üles öelnud. Pigem üritatakse riigi poolt makstavate toetustega taasavamiseni vastu pidada ning loodetakse käibe kiirele taastumisele.

Kuigi kaubanduskeskustes on enamus poode märtsi algusest saati suletud, pole rentnikud seni ühtegi lepingut üles öelnud, samuti pole ühtegi kauplejat pankrotti läinud, ütles ERR-ile Kristiine ja Rocca al Mare keskuse omaniku Cityconi turundus- ja kommunikatsioonijuht Helina Leif.

Leifi sõnul on võrreldes eelmise kevade piirangute perioodiga olukord üürnike seas rahulikum.

"Kahtlemata on suur osa ettevõtetest raskustes ja kannavad suurt kahju, kuid samas loodetakse riigi abile nii tööjõukulude kui ka muude püsikulude katmisel. Kuna juba eelmisel aastal oli riiklike toetuse väljamaksmise eeltingimuseks tegevuse jätkamine, siis on ettevõtjad ilmselt oma sulgemisotsuseid teadlikult edasi lükanud ja loodavad kiirele käibe taastumisele pärast piirangute leevenemist," lausus Leif.

Leifi sõnul on piirangute ajal neile kuuluvates kaubanduskeskustes isegi uusi üürilepinguid sõlmitud ja mitmed üürnikud on otsustanud oma pinda suurendada.

"Seega võime öelda, et kaupmehed on tuleviku osas optimistlikud," lausus ta.

Kuigi lepingute ülesütlemisi või pankrotte pole ette tulnud, võib Leifi sõnul eeldada, et praegu on paljude ettevõtete tegelikud probleemid veel varjatud ja tõde selgub pärast piirangute kadumist ja äritegevuse jätkamist. 

"Kuna raskused ja käibelangus on kestnud juba aasta, siis on ettevõtete reservid ammendunud ja ilma riigipoolse toeta paljud enam hakkama ei saa," nentis Leif.

Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ütles, et rentnikke, kelle äridele kriis on saatuslikuks saanud, on mõned üksikud.

"Muudatusi rentnike koosseisus on küll olnud rohkem, kuid enamasti on tegemist olnud juba varem või muudel põhjustel langetatud strateegiliste otsustega. Ülemiste keskusel on ligi 230 rentnikku ning teatavad muudatused toimuvad ka tavaajal," lausus ta.

Kui palju rentnikke on lõpuks sunnitud oma äri sulgema, on Pärnitsa sõnul praegu raske öelda. "Palju sõltub ka riiklikest toetusmeetmetest, mille täpsustamisel selgub, kui suur osa rentnikest taotlejatena kvalifitseerub. Seejärel saame hakata läbirääkimisi pidama, et leida õiglane tasakaal rentniku ja rendileandja vastutuse vahel," ütles ta.

Leifi sõnul on püütud kaupluste kinniolemise ajal vähendada maksimaalselt kulusid ja toetada neid üürnikke, kes piirangute alla ei lähe.

"Iga kinnioldud päev suurendab kaubandusettevõtete kahjusid, seega loodame keskuste peatsele avamisele. Nagu juba öeldud, on täna veel vara öelda lahkuvate üürnike arvu, aga loodame üürnike, keskuste ja riigi koostöös ärisid vee peal hoida," lausus Leif.

Ka Ülemiste on jõudumööda oma rentnikke toetanud. "Peale kaupluste sulgemist on keskus omalt poolt toetanud kojukandeteenust Ülemiste keskuse restoranidest ja andnud turundustuge kaupmeeste e-poodidele, et aidata neil raske aeg üle elada. Samuti on väga palju vastu tuldud rendiallahindluste osas," lausus Pärnits.

Uusi välismaiseid brände ei tule

Kuigi olemasolevad kauplejad on Leifi hinnangul lähituleviku suhtes pigem positiivselt meelestatud, tähendab keeruline aasta ja ettevõtluse taastumine, et uusi tulijaid kaubandused jääb lähiajal napiks.

"Ilmselt on lähiajal vähetõenäoline uute välismaiste brändide Eestisse tulek, kuna kõigil on hetkel käsil äri taastamine oma koduturgudel. Kaubanduskeskused peavad lähiaastatel ilmselt toetuma rohkem kohalikele ettevõtetele ja juba turul tegutsevatele kettidele," lausus Leif.

Kuivõrd palju piirangute aeg kaubanduskeskust ennast majanduslikult mõjutab, on Leifi sõnul keeruline öelda.

"Täpset summat me öelda ei saa. Suurim kahju keskuse jaoks tuleneb võimalikust üürikaotusest, kui üürnikud ei suuda üüri tasuda kokkulepitud mahus. Lahendame neid küsimusi iga üürnikuga eraldi ja püüame leida mõistlikke lahendusi," lausus ta.

Lisakulu on tekitanud ka desinfitseerimisjaamad ja suurenenud puhastuskulud, lisas Leif. 

Pärnits ütles, et Ülemiste keskus kandis kriisi tõttu juba mullu märkimisväärselt kahju, ligikaudu 10 miljonit eurot. "Tänavune tulemus veel selgub, kuid esialgsete prognooside põhjal võib see kaupluste sulgemise perioodil olla umbes 500 000 eurot kuus," märkis Pärnits.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: