"Suud puhtaks": vaktsineerimise suur probleem on kehv kommunikatsioon

Foto: ERR

Koroonaviiruse vastu vaktsineerimist saadab kehv kommunikatsioon, tõdesid külalised teisipäeva õhtul ETV saates "Suud puhtaks".

Riigikontrolör Janar Holm märkis, et ühelt poolt on Eesti vaktsineerimises võrreldes teiste riikidega hästi edenenud, kuna umbes veerand täiskasvanutest on vaktsineeritud. Teisalt on tema hinnangul vaktsineerimisega seoses palju kommunikatsiooniprobleeme.

Holm lisas, et Eestil ei ole ka plaani selle kohta, kuidas vaktsineerimisega edasi minnakse.

"Tõesti, on olemas dokument, mille nimi on vaktsineerimise plaan. Kui seda lugeda, siis sealt ei leia tegelikult seda, mis saab järgmistel kuudel täpselt. Inimesi huvitavad küsimused, millal saan mina oma vaktsiini. Seda selgust oleks vaja rohkem," rääkis ta.

Ka Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu juht Tõnis Hintsov tõdes, et logistika vaates ei ole siiani olnud kehv mitte vaktsiinide liigutamine sihtkohta, vaid kommunikatsioon.

"Logistika pole ainult (vaktsiini)kastide liigutamine. Teoorias on logistika info-, raha- ja kaubavoogude juhtimine. Ma ütleksin, et täna võib-olla peamine probleem ei ole mitte nendes kaubavoogude liigutamises, vaid just infovoogude juhtimises, infoahela juhtimises," selgitas ta.

Hintsovi hinnangul on üks probleem ka see, et vaktsineerimisprotsessis igaüks vaatab ainult oma nn töölõiku, mitte kogu protsessi.

"Mis mulle kõrvaltvaatajana silma jääb, mulle tundub, et ka protsessijuhid ei vaata täisprotsessi, vaid juhitakse efektiivselt erinevaid lõikusid protsessis ehk üritatakse oma laud puhas hoida," rääkis ta.

"Me peame vaatama alati kogukulude bilanssi ja protsessi algusest lõpuni, mitte üksnes seda, et minu laud on puhas, see pole minu probleem," lisas ta.

Kommunikatsiooniekspert, ettevõtte PR Partner juht Ilona Leib ütles, et vaktsineerimist puudutav kommunikatsioon peaks käima rühmade kaupa vastavalt sellele, millist kommunikatsioonivahendit inimesed kasutavad.

"Kui me mõtleme sellest, et mõnda protsessi läbimõeldult korraldada, siis me peamegi mõtlema rühmade kaupa. Kui meil on eakate rühm, kes kasutab võib-olla vähe arvutit ja kõik eakad ei ole, kes kasutavad vähe arvutit, siis lihtsalt eakate rühmad jagunevad ka erinevateks ja erinevate harjumustega rühmadeks," märkis ta.

"Me peame läbi mõtlema, mis on nende ootused riigi ja vaktsineerimise suhtes ja mis on nende hirmud. Ja mõistlik on need hirmud, mis pole adekvaatsed, maha võtta erinevate sõnumite, erinevate tegudega ja anda kinnitust nendele ootustele, mis on realiseerumata," lisas Leib.

Tema hinnangul on Eestis hirme, millega pole tegeletud. "Meil Eestis on eri põlvkondade inimesed vaktsineerimise suhtes tegelikult väga erineva kogemusega ja me ei saa öelda, et meie ainus probleem on see, et meil ei ole piisavalt vaktsiini praegu ja küll kõik õlavarred paljastuvad. Tegelikult on kõhklusi päris palju ja neid kõhklusi saab maha võtta mitte niimoodi, et "ärge muretsege", vaid neid saab maha võtta nii, kui sa ütled põhjendatud seisukoha, miks on vaktsineerimine kõige ohutum viis Covidit vältida," selgitas Leib.

Cybernetica AS infoturbe instituudi juht ja informaatikateadlane Dan Bogdanov tõdes, et infotehnoloogia teel saab kommunikatsiooniprobleemi lahendada vaid teatud ulatuses, sest siiski on väga palju inimesi, kes e-vahendeid ei kasuta.

"Seal on kindlasti mingisugune lünk. Kõigini me nii ei jõua ja mõnel juhul peamegi tegema nii nagu Järvakandi pereõde, kui ta läks 95-aastast patsienti tema koju vaktsineerima. Tulebki minna igaüheni tema kanalit pidi," rääkis Bogdanov.

"Tähtis hetk on aru saada, millal on käes aeg, kui peaksime proovima midagi uut, kui me oleme proovinud massvaktsineerimisi, proovinud erinevaid protsesse. Kui meil on olemas andmed, mille alusel teha see järgmine otsus, et minna nüüd proovima mingit teist lahendust, kas nüüd minna koju, kas minna nüüd mingi teistsuguse lähenemisega kui lihtsalt kampaania bussipeatuses või midagi muud, siis saab neid otsuseid kergemini teha," lisas ta.

Bogdanov rääkis, et kui avalikkuseni jõuab koroonaviiruse ja vaktsineerimisega seoses hulk erinevaid numbreid, siis nende tõlgendamine ei ole kõigile kättesaadav. Tema sõnul pole riigijuhtide poolt ka selgelt näha, kas näiteks mingi numbri jõudmisel teatud tasemeni midagi juhtub.

"Mis on see infopakett, mis on nende laual. Seal võib-olla päris tugevalt jookseb andmeid kokku - haigekassa ja teiste väga digitaliseeritud ametkondade kaudu. Ma tahaks uskuda, et seda infot jookseb sinna ja nende andmete põhjal tehakse otsuseid," arutles ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: