Lätis on poodide avamine toonud korraga nii järjekordi kui ka huvipuudust

Foto: ERR

Lätis on väiksemate poodide taasavamine pärast pikka pausi tekitanud mõnele poole järjekorrad, teisalt on aga ostjaid hoopis ära viinud. Suurtes kaubanduskeskustes pole piirangute lõppu näha ja Läti valitsus avab seetõttu uusi toetusmeetmeid.

Nokk kinni, saba lahti, võiks Läti kaubanduse kohta praegu öelda. Sest kui väikesed poed jälle lahti tehti, tekkisid Riias mõnel pool järjekorrad, kuid väiksemad linnad on hädas hoopis vastupidisega - rahvast lihtsalt pole.

Kuna peamiselt tehakse tööd kodus, pole põhjust sealt ka linna sõita ja poodi minna. Teine pool võib olla ka see, et paljudel pole pandeemia ajal enam raha, mille eest sisseoste teha.

Riias on tulnud riide- või kingaäridesse pääsemiseks esimese pausijärgse töönädala jooksul teinekord oma pool tundi või kauemgi õues oodata, sest sisse lastakse vastavalt ruutmeetrite arvule vaid mõni ostja korraga. On kaupu, mida on keeruline interneti teel osta ja on neid, kes ei soovi seda teha.

"Lapsele on spordipükse vaja. Mu lapselaps kasvab nii kiiresti, et tal on uusi pükse vaja," selgitas ostma suundunud Dace.

Pilt väiksemates linnades on teistsugune - kui toidupoed välja jätta, siis rõiva-, lille- või näiteks kardinapoodidesse siseneb mõni üksik ostja. Siin võib jälle olla vastupidi ja netikaubandus osa kliente suurte müüjate kasuks kallutanud.

Piirialal aga annab tunda ka see, et naaberriigist ostma tulijaid peaaegu pole.

Kuid on veel üks osapool, kes on kriisiajal olnud kõige häälekam - need on suurte kaubanduskeskuste omanikud. Et kogunemist ja nakatumist vältida, on suur osa seal asuvaid poode endiselt kinni. Nüüd saavad kaubanduskeskused investeerimis- ja arenguagentuuri kaudu küsida kokku 20 miljonit eurot toetust, kui Euroopa Komisjon vastu pole.

"Kaubanduskeskustes on poodide arv piiratud. Juba pikka aega on suured
ostukeskused kinnitanud, et käiberaha ja seisakuaja toetuste programmist neile ei piisa. Toimusid ka mitmed protestiaktsioonid. Väitlusi täiendava toetuse üle oleme pidanud kuid," kommenteeris Läti majandusminister Janis Vitenbergs.

Toetust saavad keskused, kus on vähemalt 7000 ruutmeetrit pinda ja teenusepakkujaid vähemalt viis. Ühekordset toetust võib saada 15 eurot ühe ruutmeetri kohta, kui käive on langenud vähemalt 30 protsenti. Toetus ühe ettevõtte või omanikeringi kohta ei tohi olla suurem kui 1,8 miljonit eurot. Raha saab kasutada majanduskulude või kinnisvaraga seotud väljaminekute, sealhulgas laenumaksete tasumiseks ühe aasta jooksul. Topelt teenimine on välistatud - kui kasutatakse riigi tuge, siis rentnikelt samal ajal raha küsida ei tohi.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: