Koroonapatsientide tulvaga ei ole sel kevadel kimpus olnud mitte ainult Tallinna suurhaiglad, vaid ka väiksemad maakonnahaiglad. Läänemaa haiglas on sel kevadel koroonaosakonnas olnud hetki, mil ravil on rohkem koroonapatsiente kui kohti.

"Tipphetkel me oleme oma 18 koha peal pidanud maksimaalset 19 patsienti, me oleme isegi ühe lisavoodi sinna pidanud viima," ütles haigla juht Edvard Garder. "See oli tingitud sellest, et neid ei olnud võimalik kuhugi ära saata ja tavaliselt see küsimus lahenes ühe-kahe tööpäeva jooksul."

Täna on Haapsalus kolm koroonahaiget ja Garderi sõnul on ebaotstarbekas 18-kohalist osakonda nii väheste haigetega töös hoida. Haigla loodab, et saab juba sel nädalal loa osakonna sulgemiseks.

Rapla haigla on ehitatud nii, et COVID-i osakonda osaliselt sulgeda pole võimalik.

"Kui kõik läheb väga hästi ja me kõik käitume väga mõistlikult, siis ehk me võime rääkida sellest, et kuskil mai alguses, mai esimeses pooles saab Rapla haigla jätkata ilma COVID-osakonnata," ütles Rapla haigla juht Pille Mukk.

Kuuest voodikohast on võimalik varem loobuda ja seegi on haiglajuhi sõnul oluline võit, sest seni kuue koroonahaige eest hoolitsenud õed jõuavad tegelda 15 tavapatsiendiga.

Terviseameti kriisistaabi juhi Urmas Sule sõnul koroonahaigetele mõeldud intesiivravi kohti enne maid pole võimalik vähendada, küll aga saavad haiglad juba hakata järk-järgult tegelema seni ootel olnud patsientide raviga, kuigi plaanilise ravi taastumine võtab aega.

"Täna meile tundub, et 500 COVID-haiget on pisikene numbrikene. Ma tuletan meelde aasta algust, siis meile tundus 500 COVID-haiget metsik number. Me peame reaalsusele silma vaatama, tõenäosus on suur, et haiglaravi vajadus langeb, aga 500 COVID-haiget on väga suur number, iseäranis intensiivravi vajadus on jätkuvalt väga kõrge. Iga nädal me vaatame oma plaanid üle ja vastavalt sellele ka toimetame," ütles terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule.

Ida-Tallinna keskhaigla on ühe koroonaosakonna juba sulgenud, sest COVID-patsientide arv on vähenenud pea kolmandiku võrra. Plaanilise ravi kiiret taastamist pidurdab õdede väsimine, paljud neist on töötanud 250 tundi kuus.

"Väga-väga paljud on teinud seal maksimaalsed 1,5 koormust lisatundidega, nii et seal ühel hetkel inimesed hakkavad väsima ja hädasti on vaja sellel üleminekul leida neile võimalus kasvõi natukene võtta aega maha," ütles Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee.